Hehttengeatnegasvuohta práksisis
Hehttengeatnegasvuohta guoská midjiide buohkaide. Geatnegasvuođas sáhttá leat stuora mearkkašupmi jus olmmoš bargá olbmuiguin dahje dikšu olbmuid geat leat gillán veahkaválddi dahje illasteami, dahje jus ieš lea dan vásihan. Lea sáhka das ahte reageret dainnalágiin ahte sáhttá hehttet veahkaválddi ja illasteami geavvamis.
– Dieđiheapmi ii álo čuoze luohttámuššii
Oallugiid mielas lea váttis dieđihit politiijaide dahje eará eiseválddiide, dan dihte go ballet ahte dat sáhttá čuohcat dan luohttámuššii maid lea ožžon. Dat ii leat álo nu, dadje professor Kjartan Leer-Salvesen, guhte lea dutkan luohttámuša ja dieđiheami.
Hehttengeatnegasvuohta veahkaválddi ja illasteami oktavuođas sáhttá bidjat sihke priváhtaolbmuid ja fágaolbmuid váttis morálalaš diliide, go fertejit dahkat válljemiid mat sáhttet čuohcat sihke alcceseaset ja olbmuide geat luhttet daidda.
Ovdamearkka dihte sáhttá olmmoš vásihit ahte olmmái muitala ahte su isit dahje ovttasássi lea guhkit áiggi badjel leamašan veahkaválddálaš suinna, ja seammás gáibida ahte don it muital dan earáide. Dat sáhttá leat dakkár dilálašvuohta go hehttengeatnegasvuohta gusto.
– Nie dat ferte leat
Hehttengeatnegasvuohta mielddisbuktá válljemiid mat sáhttet leat váddásat, maiddái fágaolbmuide nu go doaktáriidda ja oahpaheddjiide.
Hehttengeatnegasvuođa ulbmil lea hehttet illasteami ja veahkaválddi. Medisiinnalaš bargiin manná hehttengeatnegasvuohta jávohisvuođageaskku ovdalii.
Oallugiid mielas geat barget dearvvašvuođasuorggis lea hui váttis balanseret dan mii suodjala pasieantta ja dan maid hehttengeatnegasvuohta gáibida, ja sáhttá leat bahá jurddašit ahte olmmoš suodjala pasieantta jus ii dieđit juoga man birra mas sáhttet leat negatiiva váikkuhusat. Muhto lea go nu riekta dahkat?
– Olbmot dihte ahte juoga lei boastut
Marius Bråtelunda áhčči illastii su seksuálalaččat logi jagi čađa. Maŋitáiggis lea son ipmirdan ahte sihke ránnját ja doaktárat dihte ahte «juoga» lei boastut.
Marius lei guđajahkásaš vuosttaš geardde go su áhčči veagalválddi su. Veagalváldimat jotke dassážii go lei 16-jahkásaš. Heahpaneami dihte son ii muitalan oktiige dan birra, muhto sihke ránnját ja mánáiddoavttir čilgejedje rievttis ahte sii ledje vuohttán ahte juoga lei boastut, muhto sii eai válljen dieđihit eai politiijaide, eai ge mánáidsuodjalussii.
– Olbmot leat diehtán ahte juoga dáhpáhuvai. Erenoamážit skuvllas. Mus lei olu jávkan, in ge lean beasa aktiiva diimmuin. Ránnját ledje gullán olu huikiimiid ja alla jienaid, nu ahte mun dieđán ahte olbmot dihte ahte juoga dáhpáhuvai, muitala Marius Bråtelund.
Hieredimvælggo praktihkalattjat
Hieredinmvælggo gullu midjij divnajda. Jus la ulmutjij barggamin gudi li vaháguvvam jali illastuvvam – jali iesj la guoskadallam – de la vælggo ájnas. Dánna le gatjálvis dåmådit muhtem láhkáj mij vahágahttemav ja illastimev hieret.
– Diededibme ij dárbaha luohtádusáv dåssjidit
Moaddasij mielas le diededit politijjav jali ietjá oajválattjajt gássjel, dajna gå balli dåssjidimes dav luohtádusáv majt li oadtjum. Ij dat dárbaha liehket duohta, javllá professor Kjartan Leer-Salvesen, guhti le åtsådam luohtádusáv ja diededimev.
Hieredimvælggo vahágahttema ja illastime hárráj máhttá nággit ulmutjijt gássjelis morálalasj juorrulimijda, gånnå válljima máhtti vájkkudahttet suv ietjas ja ulmutjijt gesi le luohtádus tjanádum.
Duola degu sjaddá juorre gå soames nissunráddna subtsas sån váset vastes vahágahttemav ietjas ålmmås jali aktanårros, sæmmi båttå gå buorggu duv subtsastimes dav iehtjádijda. Dát máhttá liehket dakkár dille goassa hieredimvælggo gájbbeduvvá.
– Nav hæhttu liehket
Hieredimvælggo gájbbet válljimijt ma mahtti liehket gássjela, fáhkapersåvnåjda aj, duola degu dåktårijda ja åhpadiddjijda.
Hieredimvælgo ájggomus le hieredit illastimev ja vahágahttemav dáhpáduvvamis. Medisijnalasj barggijda le hieredimvælggo ájnnasabbo gå sjávodisvuodavælggo.
Moaddásijda gudi varresvuodasuorgen barggi le stávttjan dat mij galggá pasientav suoddjit, ja dat mij gájbbeduvvá hieredimvælgo baktu, sierraláhkáj gássjel. Álkke le ájádallat pasiænnta suoddjiduvvá jus ij diededa dan birra mij máhttá negatijva båhtusijt vaddet. Valla le gus buorre nav ájádallat?
– Ulmutja diehtin juoga ij lim nav gåktu galgaj
Lågijt jagijt vásedij Marius Bråtelund seksuála illastimev áhtjestis. Maŋŋela le dádjadam sihki ráddná ja dåktåra lidjin dádjadam «juoga» ij lim nav gåktu galgaj.
Marius lij gudá jagák gå vuostasj bále áhtjestis vahágisváldeduváj. Illastime joarkkin gitta gå sjattaj 16 jagák. Skámo diehti ittjij sån goassak giehto åvvånis majdik, valla mánájdåvter ja rádna tjielggijin riektán sij lidjin vuojnnám merkajt juossta mij ij lim gåktu galgaj, valla ettjin diededa måråstimev politijjaj jalik mánájsuodjalussaj.
– Ulmutja diehtin juoga dáhpáduváj. Skåvlån gåjt de. Mån lidjiv álu ierit skåvlås, ja ittjiv berusta masstak tijmajn. Rádná lidjin gullam rihtjasajt ja sjuttev, dan diehti diedav ulmutja diehtin juoga dáhpáduváj, giehttu Marius Bråtelund.
Hööptemedïedte rïektesisnie
Hööptemedïedte lea faamosne gaajhkesidie. Jis almetjigujmie barka jïh almetjh gïetede mah vædtsoesvoetem jallh daaresjimmiem dååjreme – jallh jïjtje dam dååjreme – dïedte maahta vihkeles årrodh. Daate lea maam akt darjodh mij maahta heerredidh olles vædtsoesvoete jïh daaresjimmie sjugniehtovvh.
Bïeljelimmie ij daarpesjh leajhtadimmiem tsööpkedh
Jeenjesh tuhtjieh geerve pollisese jallh jeatjah åejvieladtjide bïeljelidh, dan åvteste billieh sijjieh leajhtadimmiem tsööpkieh maam leah åådtjeme. Ij daarpesjh numhtie årrodh, professovre Kjartan Leer-Salvesen jeahta, mij lea leajhtadæmman jïh bïeljelæmman dotkeme.
Hööptemedïedte vædtsoesvoetesne jïh daaresjimmesne maahta privaate almetjidie jïh faagealmetjidie noerhkedh geerve aehpiej sïjse, gusnie tjuerieh veeljemh vaeltedh mah maehtieh dovne jïjtjemse jïh almetjidie baajnehtidh mejtie leajhtadimmietsiehkiem åtna.
Vuesiehtimmien gaavhtan maahta aahpan sjïdtedh gosse voelpe soptseste satne vesties vædtsoesvoetem guhkiem dååjreme geellebistie jallh ektieårroejistie, seamma tïjjen goh kreava datne ih maam soptsesth jeatjabidie. Daate maahta tsiehkie årrodh gusnie hööptemedïedte lea faamosne.
– Numhtie tjuara årrodh
Hööptemedïedte lea veeljemi bïjre mejtie maahta geerve årrodh vaeltedh, aaj faagealmetjidie goh dåakterh jïh lohkehtæjjah.
Aajkoe hööptemedïedtine leah heerredidh olles daaresjimmie jïh vædtsoesvoete sjugniehtovvh. Medisijnen barkijidie hööptemedïedte sjaevehtsvoetedïedten åvtelen båata.
Jeenjesidie mah healsoesuerkesne berkieh lea joekoen geerve dan gaskem vïekesjidh mij skïemtjijem vaarjele jïh dïhte mij krïevesåvva hööptemedïedten tjïrrh, jïh aelhkie ussjedidh, gosse ij man akt bïjre bïeljelh mij maahta nåake konsekvensh vedtedh, dellie skïemtjijem vaarjele. Men reaktoe numhtie veeljedh?
– Almetjh deejrin mij akt lij båajhtode
Luhkie jaepieh Marius Bråteland dååjri altese aehtjie seksuelle daaresjimmieh sov vööste darjoeji. Dan mænngan lea guarkeme dovne kraannah jïh dåakterh lin guarkeme «mij akt» lij båajhtode.
Marius lij govhten jaepien båeries gosse aehtjebe satnem voestes aejkien raantan veelti seksuellelaakan. Daaresjimmieh jåerhkiejin goske lij 16 jaepien båeries. Skaamoen gaavhtan idtji gåessie gih naakenidie soptsesth dan bïjre mij sjugniehtovvi, men dovne kraannah jïh maanadåaktere riektesne tjïelkestin dah lin såemies væhtah vuajneme mij akt lij båajhtode, men veeljin sov tjoeperdimmiem ij gïese akt soptsestidh, ij pollisese jallh maanavaarjelæmman.
–Almetjh deejrin mij akt sjugniehtovvi. Joekoen skuvlesne. Manne stoerre gaatoem utnim, jïh im lim eadtjohke tæjmojne. Kraannah lin govleme jïjnjem tjearoem jïh tjarke tjoejh, guktie daajram almetjh deejrin mij akt sjugniehtovvi, Marius Bråtelund soptseste.