Don guhte barggat olbmuiguin
Muhtomin sáhttá leat hástaleaddji balanseret geatnegasvuođaid mat dus leat ámmátolmmožin, ja veardidit galggat go dieđihit vai it. Sáhttet leat olu áššit maid galgá váldit vuhtii, ja dan dihte lea buorre diehtit movt sáhttá dahkat ja iešguđetlágan geatnegasvuođaid birra.
«Jus olmmoš diehtá ahte muhtun gillá diekkáriid, de lea olbmos dušše okta válljejupmi – ja dat lea muitalit». Dan dadjá doavttir Birgit Lie jearahallamis maid dás sáhtát lohkat.
Hehttengeatnegasvuohta gusto buohkaide, ja dat lea individuálalaš ja persovnnalaš ovddasvástádus. Jus dus lea ovdamearkka dihte muhtun hoavda guhte ii jáhke seamma go don ahte boahtá dáhpáhuvvat duođalaš láhkarihkkun, de lea dus liikká geatnegasvuohta hehttet.
Muitte ahte hehttengeatnegasvuohta manná álo jávohisvuođageaskku ovdalii.
Dás sáhtát lohkat eanet hehttengeatnegasvuođa birra práksisis.
Ovddasvástádus suodjalit – ovddasvástádus dahkat juoidá
Iskka rutiinnaid, jeara rávvagiid
Olu bargosajiin leat iežaset rutiinnat movt galgá dahkat go galgá dieđihit mánáidsuodjalusbálvalussii dahje politiijaide. Dávjá lea jođiheaddjis dahje eará válljejuvvon olbmos váldoovddasvástádus gieđahallat dilálašvuođaid main hehttengeatnegasvuohta lea áigeguovdil, ja sus sáhttet leat buorit rávvagat.
Don guhte barggat mánáiguin ja nuoraiguin
Vásihit ahte rávisolbmot dahje eará mánát ja nuorat, dávjá lagasolbmot, leat veahkaválddálaččat dahje veagalváldet mánáid vuostá, sáhttá čuohcat duođalaččat mánnái. Jus barggat mánáiguin ja nuoraiguin, ovdamearkka dihte mánáidgárddis, skuvllas dahje dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusas, de sáhtát beassat diehtit mánáid eallima birra, sin bearraša ja lagamus olbmuid birra. Sáhtát áicat juoidá dahje beassat diehtit juoidá man dihte balat ahte duođalaš láhkarihkkumat sáhtte geavvat máná guovdu. Jus mánát váhnemat/ovddasteaddjit eai sáhte suodjalit máná, dahje váhnemat/ovddasteaddjit ieža várohuvvojit leat veahkaválddálaččat dahje illasteaddjit, de fertet árvvoštallat lea go dus hehttengeatnegasvuohta.
Jus mánná muitala dutnje juoidá mii lea bávččas ja váttis, de dat čájeha luohttámuša dutnje ja ahte juste dus sáhttá leat dat gelbbolašvuohta veahkehit máná nu movt dat háliida ja dárbbaša. Soaitá leat nu ahte mánná vuosttažettiin háliida duinna hupmat, ja jus lea vejolaš, de mii ávžžuhit ahte álggus leat don gii čuovvulat máná viidáset.
Jus dilálašvuohta ii gáibit reakšuvnna dakkaviđe, de áicca maid mánná čájeha ja guldal maid muitala. Jeara guorahalli jearaldagaid ja geahččal gávnnahit man duođalaš dilálašvuohta lea, ja ahte dárbbaša go mánná ahte juoga dáhkkojuvvo jođánit. Jus beare jođánit dieđiha viidáset go mánná lea muitalan juoidá, de sáhttá geavvat nu ahte mánná ii šat luohte ja ahte heaitá muitaleames. Geahččal gávnnahit oadjebas čovdosiid ovttas mánáin. Jus lea hoahppu, de fertet dieđihit mánáidsuodjalussii ja/dahje politiijaide, dahje ieš doalvut máná sihkarvuhtii. Muitte ahte dat maid dagat, ferte hehttet ja suodjalit máná.
Galgá álo dieđihit mánáidsuodjalussii go guoská mánáide
Mánát sáhttet leat gillájeaddjit vaikko ieža eai vásit ge veahkaválddi dahje illasteami, jus muhtun sin ruovttus lea veahkaválddálaš dahje jus fuollaolbmot leat gillájeaddjit, eai ge nákce fuolahit mánáid. Jus hehttengeatnegasvuohta lea álggahuvvon ja mánát gillájit, de galgá dieđihit mánáidsuodjalusbálvalussii. Dat gusto vaikko lea ge dieđihan politiijaide dahje mánát leat dolvojuvvon sihkarvuhtii. Sáhtát vejolaččat šiehtadit politiijaiguin dahje earáiguin ahte gii galgá dieđihit mánáidsuodjalussii.
Dáppe sáhtát lohkat eanet dieđihangeatnegasvuođa birra mánáidsuodjalusbálvalussii.
Don guhte barggat rávisolbmuiguin
Mii sáhttit hehttet jápmimiid dahje dearvvašvuođavahágahttimiid jus eambbosat geahččalivčče hehttet dan ahte rávisolbmot ja vuorasolbmot vásihit illasteami dahje roavva veahkaválddi. Jus barggat rávisolbmuiguin ja vuorasolbmuiguin, ovdamearkka dihte dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusas, de sáhtát beassat diehtit ahte juoga duođalaš boahtá dáhpáhuvvat dahje lea jo dáhpáhuvvan ja sáhttá nuppes fas dáhpáhuvvat. De lea dus vejolašvuohta veahkehit ja eastadit veahkaválddi ja illasteami.
Sáhttá maid leat ulbmillaš buot ođđa oktavuođaiguin ságastallamis/konsultašuvnnas kártet vásáhusaid veahkaválddiin ja illastemiiguin, earret go jus áibbas čielgasit ii leat relevánta. Oallugat geat leat vásihan veahkaválddi ja illastemiid, leat maŋŋel eallimis muitalat ahte fágaolbmot geaiguin leat deaivvadan, garve dan fátta. Oallugat dadjet ahte jáhkkimis livčče muitalan jus oktage livčče jearran sis. Muhtumat muitalit maid ahte livčče várra álggos muitalan dušše veaháš, iskan dihte maid dat gierdá gullat dat gii jearrá – ja de nuppi vuoro muitalan eanet. Dehálaš ráva lea dan dihte ahte galgá ođđasis fas jearrat jus ain leat fuolas, vaikko livččii ge garván dahje šiitán go vástida.
Dujna gænna li ulmutjij dahkamuhá
Muhttijn máhttá liehket hásstalussan diehtet vælgov mij dujna virgálattjan le, ja jus galga sjávot årrot jali giehttot. Moadda máhttelisvuoda hæhttu árvváladdat, ja diehto dåmadimalternatijvajda ja duon dán vælgguj le dan diehti ájnas diehtet.
«Jus diedá soames váset juojddá, de la jur akta máhttelisvuohta – diededit» Dáv javllá dåvter Birgit Lie muhtem ságájdahttemin majt dánna máhtá låhkåt.
Hieredimvælggo gullu gájkajda, le ájnegattjaj ássje ja persåvnålasj åvdåsvásstádus. Jus árvustalá dánna le gatjálvis alvos láhkadoadjemis mij le dáhpáduvvamin, ja dujna le buojkulvissan barggooajvve mij ij ájádalá sæmmi láhkáj gå dån, de le dujna huoman vælggo hieredit.
Åvdåsvásstádus oaggit – vælggo dåmadit
Gehtja rutijnajt, åtså rádev
Moatten barggosajen li sierra rutijna gåktu galggá mánájsuodjalussaj jali politijjaj diededit. Duv barggosajen le jådediddjen jali muhtem iehtjádin oajvvevásstádus giehtadallat dilijt gånnå le gatjálvis hieredimvælgos, ja sån máhttá buorre rádijt vaddet.
Jus juorrula, de le máhttelis válldet aktijvuodav mánájsuodjalusájn jali politijjajn, viehkken árvustalátjit gåktu galga dåmadit. Gatjálvis makkir sjávodisvuodavælggo dujna le, de máhttá dakkár dilijn liehket dárbbo jali ávkálasj álgon ienebut tjiegot barggat.
Dån guhti barga mánáj ja nuoraj
Vásedit vahágahttemav jali seksuála illastimev ållessjattugijs jali ietjá mánájs ja nuorajs, ábaj dakkárijs gudi li lahka, máhttá vaddet alvos båhtusijt mánájda gudi dav vásedi. Gå barga mánáj ja nuoraj, duola degu mánájårruhin, skåvlån jali varresvuoda- ja huksodievnastusán, máhtá oadtjot sierra dádjadusáv mánáj iellemis, sijá familjajs ja lahka berrahijs. Dån máhtá vuojnnet jali diedojt oadtjot massta ballagoadá juokkirak alvos láhkadoadjem dáhpáduvvá muhtem máná gáktuj. Jus æjgáda/máná huvsulattja e nagá oaggit mánáv, jali æjgáda/huvsulattja ietja gáddaluvvi vahágis jali illastimes, viertti dån ájádallat jus dujna le hieredimvælggo.
Jus mánná giehttu dunji juokkirak bahá ja gássjelisvuoda birra, de la luohtedime dujna l máhtudahka vaddet mánnáj dav viehkev majt dárbaj. Soajtta liehket dujna mánná vuostak sihtá ságastit, ja jus le máhttelis de le buoremus jus dån oatsoda mánav vijdábut.
Jus dille ij gájbbet reaksjåvnåv dalánagi, de gehtja ja gulldala majt mánna åvddånbuktá ja giehttu. Gatjádalá snivábut ja gæhttjala gávnadit jus dille le alvos, ja jus le råhtto gávnadit juojddá máná gáktuj. Jus ilá árrat diededit, de máhttá dat dahkat mánáv asedattjan, ja máhttá ietjas måskostit jali vuornnu giehttomis. Gæhttjala mánájn aktan gávnnat jasskis tjoavddusijt. Jus le råhtto, de viertti mánájsuodjalusáv ja/jali politijjav diededit, jali iesj doalvvot mánáv oaggás sadjáj. Mujte dav majt dagá viertti sjaddat hieredibmen ja oaggen mánnáj.
Mánájsuodjalus galggá agev diededuvvat gå la mánájs gatjálvis
Máná máhtti guoskadallat gå ietjá vásedi vahágahttemav jali illastimev, gå vásedi vahágahttemav sijdan jali huvsulasj váset nav vaj ij nagá desti huvsov vuosedit sidjij. Jus hieredimvælggo le dagádum ja mánájs la gatjálvis, de galggá mánájsuodjalus diededuvvat. Dálloj aj vájku politijja le diededuvvam jali mánná oaggás sadjáj doalvodum. Sjiehtadalá politijjajn jali iehtjádij guhti galggá mánájsuodjalusáv diededit
Dánna máhtá låhkåt ienebuv diededimvælgo birra mánájsuodjalusá hárráj.
Dån guhti ållessjattugij barga
Jus ienebu berusti gå ållessjattuga ja vuorrasa li vásedime illastimev jali vastes vahágahttemav, de lulujma hieredit varresvuodav ja hekkav massemis. Jus barga ållessjattugij ja vuorrasij, duola degu varresvuoda- ja huksodievnastusán, máhtá oadtjot diedov juoga alvot máhttá dáhpáduvvat jali le juo dáhpáduvvam ja máhttá vas dáhpáduvvat. Dalloj le dunji máhttelis viehkedit ja hieredit vahágahttemav ja illastimev.
Máhttá liehket ávkálasj guoradallat vahágahttema ja illastime åtsådallamijt ságastaládijn/rádudaládijn divna ådå guládallij jus dal ij divnajda guoska. Dárbulasj. Moattes dajs gudi vásedin vahágahttemav ja illastimev, le maŋŋela giehttum fáhkaulmutja gej ságastin gárvvin dakkár ássjij birra ságastimes. Muhtema lulun giehttot jus gatjálvis lij boahtet. Muhtema lulun dåssju moalgedit ja gæhttjalit jus sij gudi gatjadi gierddi gullat – ja nav maŋŋela vat giehttot ienebuv. Ájnas ráde le danen rabás mielajn bajedit ássjev ådåsis jus dån – vájku vásstádusájn garvvi – vilá la måråstime.
Datne guhte almetjigujmie barkeminie
Såemies aejkien maahta haestije årrodh dïedti gaskem balanseeredh mejtie åtnah goh barkije, jïh mejtie edtjh sjaevehts årrodh jallh soptsestidh. Maahta gellielaakan vïekesjidh jïh daajroe dahkoealternatijvi jïh ovmessie dïedti bïjre lea dan åvteste vihkele daejredh.
«Jis daajrah naakenh maam akt dååjroeh, dellie ajve aktem veeljemem åtnah – amma bïeljelidh.» Dåaktere Birgit Lie dam gihtjehtimmesne jeahta maam maahtah daesnie lohkedh.
Hööptemedïedte lea faamosne gaajhkesidie, lea individuelle jïh persovneles dïedte. Jis dov lea åvtehke mij ij dov vuarjasjimmiem juekieh akten itjmies meadtoen bïjre mij sån sæjhta sjugniehtovvedh, dov lea læjhkan dïedte hööptedh.
Mujhtieh hööptemedïedte iktesth sjaevehtsvoetedïedten åvtelen båata.
Dïedte vaarjelidh – dïedte maam akt darjodh
Gïehtjedh rutijnh, ohtsh raerieh
Gellie barkoesijjieh jïjtsh rutijnh utnieh guktie edtjh darjodh gosse edtjh maanavaarjelimmiedïenesjasse jallh pollisese bïeljelidh. Åvtehke jallh jeatjah nammoehtamme almetje desnie gusnie datne barkh, sæjhta daamtaj åejviedïedtem utnedh tsiehkieh gïetedidh gusnie hööptemedïedte sjyöhtehke sjædta, jïh maahta hijven raerieh vedtedh.
Jis leah jueriedisnie gåarede aaj maanavaarjelimmiedïenesjem jallh pollisem gaskesadtedh, juktie viehkiem åadtjodh vuarjasjidh guktie edtjh darjodh. Jearohke dov sjaevehtsvoetedïedteste, maahta dagkeri veajkoej daerpies jallh maereles årrodh aalkoelisnie aamhtesem anonyme hööltedh.
Datne guhte maanajgujmie jïh noerigujmie barkeminie
Vædtsoesvoetem jallh seksuelle daaresjimmieh geerve almetjijstie jallh jeatjah maanijste jallh noerijste dååjredh, daamtaj naaken maanaj lïhkebisnie , maahta itjmies konsekvensh åadtjodh dejtie maanide mej bïjre lea. Jis maanajgujmie jïh noerigujmie barkh, vuesiehtimmien gaavhtan maanagïertesne, skuvlesne jallh healsoe- jïh hoksedïenesjisnie, maahta sjïere daajroem åadtjodh maanaj jieliedisnie, dej fuelhkiej jïh lïhkemes byjreski bïjre. Maahta vïhtesjidh jallh bïevnesh åadtjodh mestie bïllh maana sæjhta itjmies meadtoeh dååjredh. Jis eejhtegh /maanan hoksealmetjh eah buektehth maanam vaarjelidh jallh jis sovmehte eejhtegh /hoksealmetjh leah dah mah vædtsoesvoetem jallh daaresjimmieh darjoeh, tjoerh vuarjasjidh mejtie dov lea hööptemedïedte.
Jis akte maana dutnjien soptseste man akt bïjre mij sååjrehke jïh geerve, dellie dïhte leajhtadimmiem vuesehte jïh raaktan datne dam maahtoem åtnah viehkiehtidh man mietie maana vuartesje jïh daarpesje. Dellie maahta datne årrodh giejnie maana uvtemes sæjhta soptsestidh, jïh jis gåarede, juvnehtibie datne aalkoelisnie leah dïhte guhte maanam guhkiebasse bæjjese fulkie.
Jis tsiehkie ij krïevh datne tjoerh dallatjinie maam akt darjodh, vïhtesjh maam maana vuesehte jïh jeahta jïh goltelh maam soptseste. Gihtjh kraanskoje gyhtjelassh jïh pryövh goerehtidh man itjmies tsiehkie lea, jïh mejtie fuehpede maanese mij akt sjugniehtåvva. Jis fer varke guhkiebasse bïeljelh mænngan maana maam akt soptsestamme, sååjhtoe maana ij jearsoe domth, antanadta jallh nyöjhkoe vielie soptsestidh. Pryövh maanine ektine jearsoe raerieh gaavnedh. Jis fuehpede, tjoerh maanavaarjelimmiem jïh/jallh pollisem bïeljelidh, jallh jïjtje maanam jearsoe sæjjan viehkiehtidh. Mujhtieh dïhte maam datne darjoeh tjuara sjiehteles årrodh hööptedh jïh maanam vaarjelidh.
Edtja iktesth maanavaarjelimmiedïenesjem bïeljelidh gosse lea maanaj bïjre
Maahta maanaj bïjre årrodh jis dah jïjtjh vædtsoesvoetem jallh daaresjimmieh dååjroeh, jallh dah vædtsoesvoetem hïejmesne dååjroeh jallh hoksealmetje/almetjh dam dååjroeh guktie dïhte dej hoksemaahtoem baajnehte. Jis hööptemedïedtem åtna jïh lea maanaj bïjre, edtja maanavaarjelimmiedïenesjem bïeljelidh. Daate faamosne jalhts pollise aaj bïeljelimmiem åådtjeme jallh maana lea jearsoe sæjjan båateme. Seamedh vuj pollisine jallh mubpiejgujmie gie edtja maanavaarjelæmman bïeljelidh.
Daesnie maahtah vielie lohkedh bievnemedïedtem bïjre maanavaarjelimmiedïenesjasse.
Datne guhte geerve almetjigujmie barkeminie
Jis jienebh maam akt darjoeh gosse geerve jïh båeries almetjh leah vaahresne daaresjimmiem jallh vesties vædtsoesvoetem dååjredh, maehtebe heerredidh olles naakenh jieledem jïh healsoem dassh. Jis geerve jïh båeries almetjigujmie barkeminie, vuesiehtimmien gaavhtan healsoe- jïh hoksedïenesjisnie, maahta åadtjodh daejredh mij akt itjmies sæjhta sjugniehtovvedh jallh joe lea sjugniehtovveme, jïh maahta vihth sjugniehtovvedh. Dellie dov lea nuepie viehkiehtidh jïh vædtsoesvoetem jïh daaresjimmiem heerredidh.
Maahta aaj maereles årrodh dååjrehtimmieh vædtsoesvoetine jïh daaresjimmine goerehtalledh gosse gaajhkh orre gaskesigujmie soptsestalla, jis tjïelkelaakan vååjnoe daate ij leah sjyöhtehke. Jienebh dejstie mah vædtsoesvoetem jïh daaresjimmieh dååjreme, leah mænngan soptsestamme faagealmetjh mejgujmie gaskesem utnin, baajin årrodh teeman bïjre soptsestidh. Naakenh jiehtieh nov lin sån sïjhteme soptsestidh jis gyhtjelassh åådtjeme. Naakenh aaj soptsestieh dah lin sån sïjhteme ånnetji soptsestidh juktie goerehtidh mejtie dïhte mij gihtji töölli govledh – jïh mubpien aejkien ånnetji vielie soptsestidh. Vihkele raerie lea dan åvteste ræhpas årrodh teemam bæjjese vaeltedh orresistie jis datne – jalhts dïhte almetje mej bïjre lea pryövoe slyöhpedh vaestiedidh – annje leah stråarkan jïh tjoeperdeminie.