Plikt.no birra
Našuvnnalaš máhttoguovddáš veahkaválddi ja traumáhtalaš streassa birra, NKVTS, lea dinutvei.no bokte, Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeantta ovddas ráhkadan plikt.no. Neahttasiidu galgá veahkkin loktet dihtomielalašvuođa hehttengeatnegasvuođa birra veahkaválddálaš- ja seksuálaláhkarihkkumiid oktavuođas. Plikt.no almmuhuvvui 2019:s ja lea oassi doaibmabidjopáhkas mii čuovvu doaibmaplána veahkaválddi vuostá lagas oktavuođain, (2014-2017), Et liv uten vold.
Geatnegasvuohta hehttet veahkaválddi ja illastemiid
Mis lea buohkain geatnegasvuohta geahččalit hehttet ahte muhtun gillá duođalaš rihkolaš daguid, dakkár daguid mat čuhcet dearvvašvuhtii dahje leat heaggavárálaččat. Hehttengeatnegasvuohta gusto buohkaide, sihke ámmátolbmuide geain lea jávohisvuođageasku, ja priváhtaolbmuide.
Hehttengeatnegasvuođa birra eai dieđe nu oallugat. Mánáid-, nuoraid- ja bearašdirektoráhta čađahii guorahallama 2018:s mii čájehii ahte 74 proseantta mis ii lean gullan ge dan birra. Dušše 1 bargi 10 bargis dearvvašvuođadoaimmahagas, skuvllain, mánáidgárddiid, SAÁO dahje friddjaáiggeservviid dihte hehttengeatnegasvuođa birra ja maid dat mielddisbuktá.
Hehttengeatnegasvuohta lea erenoamáš áigeguovdil ámmátjoavkkuide mat deaivvadit olbmuiguin barggus, ja geat sáhttet šaddat dakkár diliide gos fertejit árvvoštallat lea go sis geatnegasvuohta geahččalit hehttet illasteami dahje roavva veahkaválddi. Go olbmot dihtet nu unnán hehttengeatnegasvuođa birra, dahje iešguđetládje dulkojit dahje praktiserejit dan, de dat sáhttá dagahit dan ahte gillájeaddjit geat vásihit veahkaválddi ja illastemiid, eai oaččo veahki nohkka jođánit. Dat sáhttá maid dagahit váttisvuođaid iešguđetlágan fágaolbmuid ja ámmátjoavkkuid ovttasbargui.
Plikt.no:s gávnnat dieđuid hehttengeatnegasvuođa birra ja movt sáhtát ovttas gillájeddjiin hehttet. Gávnnat maid makkár veahkaválddálaš- ja seksuálaláhkarihkkumiid dus sáhttá leat geatnegasvuohta hehttet. Plikt.no lea oaivvilduvvon leat veahkkin dutnje gii sáhtát gártat dakkár dillái go jurddašat lea go dus geatnegasvuohta hehttet veahkaválddi dahje illasteami.
Olu giitu buohkaide geat ipmárdusanalysaid, čoahkkimiid, telefovdnaságastallamiid ja e-boasttaid bokte leat buktán dehálaš cealkámušaid plikt.no-ráhkadeami oktavuođas, ja go árvasit lehpet juogadan iežadet máhtu, vásáhusaid ja jurdagiid minguin.
Plikt.no hárráj
Plikt.no le dagádum Nasjonála máhttoguovdátjis vahágahttema ja tjáresvuoda diertjestimes, NKVTS dinutvei.no baktu, ásadum Justijsa- ja gergasvuodadepartementas. Næhttabielle galggá vaddet stuoráp diedulasjvuodav hieredimvælgo birra mij guosská vahágahttema- ja seksuála láhkadoadjemij. Plikt.no ilmoduváj jagen 2019 ja le oasse fálaldagás doajmmaplánan vahágahttema birra lahkalaháj gaskan, (2014-2017), Iellem vahágahttema dagi.
Vælggo hieredit vahágahttemav jali illastimev
Miján le divnajn vælggo gæhttjalit hieredit vaj ij aktak boadádalá alvos dagojt ma stráffuduvvi, dago ma vájkkudi iellemav ja varresvuodav. Hieredimvælggo gullu divnajda, virgálattjajda sjávodisvuodavelgujn ja sahte ulmutjijda.
Hieredimvælggo ij la rat dåbdos. Guoradallam Mánáj-, nuoraj- ja fámilljadirektoráhtas jagen 2018, vuoset jut 74 prosenta mijás ij la gullam dan birra. Dåssju akta låhkåsis varresvuodadåjmadagá barggijs, skåvlåjs, mánájårruhijs, ASD jali friddjájgejuohkusijs diehti mij hieredimvælggo le ja dan sisanov.
Hieredimvælggo le sierraláhkáj ájnas virgálattjjajda gudi dejvadi ulmutjij bargonis, ja gudi máhtti boahtet dilijda goassa vierttiji árvustallat jus li vielggen illastimev jali vahágahttemav hieredit. Binná máhtto, ja duot dát dádjadus jali dåmadibme hieredimvælgos, máhttá dahkat vaj da gudi vásedi vahágahttemav ja illastimev e oattjo dav viehkev majt dárbahi ájge bále. Dássta máhtti sjaddat hásstalusá aktisasjbbargon duoj dáj fáhkaulmutjij ja virgálattjaj gaskan.
Plikt.no sválldasin gávna diedojt hieredimvælgo birra ja gåktu máhtá hieredit aktan sujna gesi dát guosská. Dån gávna aj gåvåstagáv makkir vahágahttem- ja seksuála láhkadoadjemijt dujna le vælggo hieredit. Plikt.no le dunji oahpestiddjen guhti máhtá boahtet dilijda gånnå ájádalá jus dujna le vælggo vahágahttemav jali illastimev hieredit.
Gijtto gájkajda gudi dádjadusanalyjsaj, tjåhkanimij, telefåvnnåságastallamij ja e-påstaj baktu li vaddám ávkálasj ájádusájt plikt.no dagádijn, ja gå dij valjet lihpit juogadam máhtov, åtsådallamijt ja ájádusájt mijájn.
Plikt.no:n bïjre
Nasjonalt kunnskapssenter om vold og traumatiske stress, NKTVS, dinutvei.no:n tjïrrh lea Plikt.no dorjeme, stillemen mietie Justijse – jïh riejriesvoetedepartemeenteste. Nedtesæjroe edtja viehkiehtidh voerkesvoetem lissiehtidh hööptemedïedten bïjre gosse vædtsoesvoete- jïh seksuaalemeadtoe. Plikt.no bæjhkoehtamme sjïdti 2019 jïh lea bielie aktede råajvarimmiepaahkeste dahkoesoejkesjisnie vædtsoesvoeten vööste lïhke ektiedimmine, (2014-2017), Et liv uten vold.
Dïedte vædtsoesvoetem jallh daaresjimmiem hööptedh
Gaajhkesh mijjieh dïedtem utnebe heerredidh olles naaken itjmies meadtoeh dååjrh, dahkoeh mah maehtieh jieledem jïh healsoem vaahrese bïejedh. Hööptemedïedte lea faamosne gaajhkesidie, dovne barkijh sjaevehtsvoetedïedtine jïh privaate almetjh.
Hööptemedïedte ij leah dan åehpies. Akte goerehtimmie Maana-, noere- jïh fuelhkiedirektoraateste 2018 vuesehte 74 proseenth mijjeste eah leah dan bïjre govleme. Ajve 1 ållesth 10 barkijijstie healsoesuerkesne, skuvlesne, maanagïertesne, SAØ:sne jallh astoeaejkiedåehkesne hööptemedïedten bïjre daajra jïh daajra maam ulmide dïhte åtna.
Hööptemedïedte lea joekoen sjyöhtehke barkoedåehkide mah almetjh sijjen barkosne gaavnedieh, jïh maehtieh tsiehkide båetedh gusnie tjuerieh vuarjasjidh mejtie dïedtem utnieh pryövedh daaresjimmieh jïh kruepies vædtsoesvoetem hööptedh. Faatoes daajroe jïh joekehts goerkese hööptemedïedten bïjre jïh guktie dam dorje, maahta gaajhken vïerremes heerredidh maanah jïh noerh eah dam daerpies viehkiem nuekie varke åadtjoeh. Maahta aaj haestemh laavenjostosne sjugniedidh joekehts faagealmetji jïh barkoedåehkiej gaskem.
Sijjesne plikt.no bïevnesh gaavnh hööptemedïedten bïjre jïh guktie maahtah hööptedh laavenjostosne dejnie man bïjre lea. Datne aaj bijjieguvviem gaavnh mah såarhts vædtsoesvoete- jïh seksuaalemeadtoeh dov lea dïedte hööptedh. Plikt.no edtja bïhkedimmine dutnjien årrodh mij maahta tsiehkide båetedh gusnie onterdh mejtie dov lea dïedte vædtsoesvoetem jallh daaresjimmieh hööptedh.
Jïjnjh gæjhtoeh gaajhkesidie mah goerkeseanalyjsen, tjåanghkoej, tellefovnesoptsestallemi jïh e-paåsti tjïrrh leah nuhteligs raerieh vadteme gosse plikt.no lea dorjesovveme, jïh dijjieh boerehkslaakan dijjen daajroem, dååjrehtimmieh jïh åssjaldahkh mijjine juakeme.
