Davvisámegiella (Nordsamisk)

Julevsámegiellaj (Lulesamisk)

Åarjelsaemien (Sørsamisk)

Hehttengeatnegasvuohta mielddisbuktá válljemiid mat sáhttet leat váddásat, maiddái fágaolbmuide nu go doaktáriidda ja oahpaheddjiide.

Hehttengeatnegasvuođa ulbmil lea hehttet illasteami ja veahkaválddi. Medisiinnalaš bargiin manná hehttengeatnegasvuohta jávohisvuođageaskku ovdalii.

Oallugiid mielas geat barget dearvvašvuođasuorggis lea hui váttis balanseret dan mii suodjala pasieantta ja dan maid hehttengeatnegasvuohta gáibida, ja sáhttá leat bahá jurddašit ahte olmmoš suodjala pasieantta jus ii dieđit juoga man birra mas sáhttet leat negatiiva váikkuhusat. Muhto lea go nu riekta dahkat?

Birgit Lie lea olu jagiid bargan doavttirin. Dál jođiha son Spesialiserejuvvon psykosomatihka ja traumaid poliklinihkkaossodaga Sørlanda buohcciviesus. Son lea moanat gerddiid šaddan váttis vihkkedallamiidda daid jagiid go lea bargan dearvvašvuođasuorggis.

– Lea čielga ášši ahte lea váttis. Jus dus lea pasieanta geasa leat huksen luohttámuša, de sáhttá dovdot dego luohttámušrihkkumin jus ovdamearkka dihte dieđiha juoidá maid lea beassan doavttirin diehtit, mánáidsuodjalussii dahje politiijaide. Pasieanta sáhttá álkit dovdat iežas beahtahallan. Seammás, jus olmmoš galgá dikšut traumaid, de ii sáhte lihkostuvvat jus pasieanta ain vásiha traumaid dahje illastemiid, dadjá Lie.

Lie lea iežas bargoeallima čađa oassálastán moanat instánssaid ja bálvalusaid huksemiidda, earret eará Našuvnnalaš máhttoguovddáža veahkaválddi ja traumáhtalaš streassa birra. Doavttirin ja jođiheaddjin dearvvašvuođasuorggis lea Lie ieš dovdan movt lea leat dakkár dilálašvuođas gos galgá sihke váldit vuhtii pasieantta ja lága mii sihtá dieđihit jus diehtá maidege.

– Juoga mii orro váttis lea rievttimielde oalle álki. Láhka gávdno dan dihte go dasa lea dárbu. Mis ii ábut leat nu ahte doaktárat dahje eará dearvvašvuođabargit dihtet ahte pasieanttat vásihit roavva veahkaválddi dahje illastemiid, nu ahte eai geahččal bissehit daid. Šaddá áibbas veadjemeahttun jus olmmoš ieš galgá veardidit áššis áššái. Jus olmmoš diehtá ahte muhtun gillá diekkáriid, de lea olbmos dušše okta válljejupmi – ja dat lea muitalit, dadjá Lie.

Lie deattuha maid dan ahte psykiátralaš dearvvašvuođafálaldagas sáhttá vásihit dakkár diliid ahte pasieanta mii lea doppe dikšume traáumaid maid leat boahtán illasteamis dahje guhkes áiggi veahkaválddis, sáhttá ain vásihit sullasaččaid.

– De han lea veadjemeahttun dikšuid daid traumaid. Dan ii oba sáhte ge – ja daid dilálašvuođain lea maid dárbbašlaš vai sáhttá lihkostuvvat dainna ahte addit dan dearvvašvuođafálaldaga masa lea dárbu, dadjá son.

Oallugiid mielas lea hehttengeatnegasvuohta, ja ráŋggáštuslága paragráfa 196, eahpečielga mearrádus – muhto Lie mielas lea da hui álkes oassi lágas. Dat muitala čielgasit olbmuid, ja nu maid fágaolbmuid, geatnegasvuođa geahččalit hehttet dilálašvuođaid gos muhtun gillá veahkaválddi lagas oktavuođain, inseastta ja sullasaččaid.

– Mis lea áibbas čielga láhka, mu mielas. Dan ferte dušše doahttalit, loahpaha son.

Jurddašat go lea go dus hehttengeatnegasvuohta? Dá leat vihtta jearaldaga mat sáhttet leat ávkin.

1. Lea go duođalaš, ráŋggáštahtti dahku?
Hehttengeatnegasvuohta gusto earret eará dakkár diliin main lea várra ahte sáhttá geavvat veagalváldin, goddin, illasteapmi lagas oktavuođain dahje seksuála illasteapmi mánáid vuostá. Dat leat dagut maid ráŋggáštuslága paragráfa 196 gokčá.

2. Dieđát go dahje jáhkát go ahte dahku boahtá dáhpáhuvvat?
Muhtomin dieđát sihkkarit, eará háve ges lea unohis jáhkku. Lea doarvái ahte oaivvildat ahte lea jáhkehahtti ahte dahku boahtá dáhpáhuvvat. Dus lea dalle hehttengeatnegasvuohta. Dan dus lea maid jus jáhkát ahte dahkku sáhttá geardduhuvvot.

3. Lea go vejolaš hehttet dagu?
Jus sáhtát, de galggat geahččalit hehttet dagu dáhpáhuvvamis. Jus dahku lea jo dáhpáhuvvan, de lea dus geatnegasvuohta hehttet eanet vahágahttimiid.

4. Sáhtán go hehttet almma nu ahte ii leat várálaš alccen ja earáide?
Dus ii leat hehttengeatnegasvuohta jus lea heagga- ja dearvvašvuođavárra.

5. Sáhtán go hehttet nu ahte ies in áššáskuhtto?
Ii ovttasge leat geatnegasvuohta dahkat nu ahte ieš dahje eará vigiheamit sáhttet áššáskuhttot. De fertet geahččalit hehttet eará ládje go dieđihit politiijaide. FUOMÁŠ ahte ii leat nu jus gillájeaddji lea vuolleahkásaš ja son guhte ii hehtte, sus lea fuolahusovddasvástádus máná ovddas. Dalle fertet hehttet vaikko sáhtát ge ieš dahje earát áššáskuhttot.

– Jus vástádus dáidda jearaldagaide lea «Juo», de lea dus geatnegasvuohta dieđihit politiijaide dahje eará ládje geahččalit hehttet dagu dáhpáhuvvamis. Muitte ahte hehttengeatnegasvuohta álo manná jávohisvuođageaskku ovdalii, jus dus lea dakkár.

Heahtediliin ja go lea heaggavárra, riŋge politiijaide: 112.
Sáhtát maid váldit oktavuođa iežas báikkálaš politiijaiguin: 02800.
Váldde maid mánáidsuodjalusain oktavuođa jus mánát leat searvvis.

Avvergingsplikten innebærer valg som kan være vanskelige å ta, også for fagpersoner som leger og lærere.

Hensikten med avvergingsplikten er å forhindre overgrep og vold. For medisinsk personell har avvergingsplikten forrang foran taushetsplikten.

For mange som jobber i helsesektoren er balansen mellom hva som beskytter pasienten, og det som kreves gjennom avvergingsplikten svært vanskelig. Det er lett å tenke at man beskytter pasienten hvis man ikke varsler om noe som kan få negative konsekvenser. Men er det riktig valg?

Birgit Lie har jobbet mange år som lege. Nå leder hun avdelingen Spesialisert poliklinikk for psykosomatikk og traumer ved Sørlandet sykehus. Gjennom årene i helsevesenet har hun en rekke ganger kommet i vanskelige avveininger.

– Det er klart det er veldig vanskelig. Hvis du har en pasient som du bygger tillit til, så kan det jo oppfattes som at man bryter tilliten hvis man for eksempel melder fra til Barnevernet eller politiet om noe du har fått vite som lege. Pasienten vil lett kunne oppfatte det som et svik. Samtidig, hvis man skal behandle traumer, så kan man ikke lykkes hvis pasienten utsettes for et pågående traume eller overgrep, sier Lie.

Gjennom karrieren har Lie deltatt i oppbyggingen av en rekke instanser og tjenester, deriblant Nasjonalt kunnskapssenter om vold og traumatisk stress. Som lege og leder i helsesektoren har Lie selv følt på kroppen det dilemmaet det er å stå i en situasjon der man både skal ta hensyn til en pasient, og en lov som sier at man skal varsle hvis man vet.

– Det som kanskje høres vanskelig ut er egentlig ganske enkelt. Loven er der fordi den må være der. Vi kan ikke ha det sånn at leger eller annet helsepersonell skal kjenne til at pasienter utsettes for grov vold eller overgrep, uten at de prøver å stanse det. Det blir en umulig situasjon hvis man selv skal vurdere fra sak til sak. Hvis man vet om at noen utsettes for noe slikt, så har man bare ett valg – og det er å si fra, sier Lie.

Lie poengterer også at man i det psykiatriske helsetilbudet kan støte på situasjoner der pasienten som går til behandling for traumer påført av overgrep eller å ha levd under vold over tid, fortsatt utsettes for lignende overgrep.

– Da er jo det umulig å behandle de traumene. Det lar seg rett og slett ikke gjøre – så i de tilfellene er det også nødvendig for å kunne lykkes med å levere det helsetilbudet som trengs, sier hun.

For mange er avvergingsplikten, og straffelovens paragraf 196, en vag bestemmelse – men for Lie er dette noe av det enkle med loven også. Den er tydelig på borgernes, og dermed også fagpersonens, plikt til å forsøke å avverge situasjoner der noen utsettes for vold i nære relasjoner, incest eller lignende.

– Vi har en lov som er krystallklar, slik jeg ser det. Dette er noe man bare må forholde seg til, avslutter hun.

Juorrula gus jus dujna le hieredimvælggo? Dála li vihtta gatjálvisá ma máhtti liehket dunji viehkken.

1. Le gus alvos dáhpádus mij máhttá straffuduvvat?
Hieredimvælggo gullu duola degu dilijda gånnå le vádá mij gullu vahágisválldemij, gåddemij, vájvedibmáj lahkalaháj gaskan jali seksuála illastibmáj mánáj vuoksjuj. Dá li dáhpádusá ma gulluji stráffalága paragráffa 196 vuolláj.

2. Jus diedá jali gáddala juoga dáhpáduvvá?
Muhttijn diedá, ietjá bále le dujna unugis gáddalus. Nuoges le dunji jus la jáhkedahtte juoga dáhpáduvvá. Dalloj le dujna hieredimvælggo. Dalloj aj jus jáhká dahko ådåsis dáhpáduvvá.

3. Le gus máhttelis dagov hieredit?
Jus máhtá, gæhttjala hieredit vaj ij mige dáhpáduvá. Jus le dáhpáduvvam, le dujna vælggo hieredit vahágahttemav ja båhtusijt dassta.

4. Máhtáv gus hieredit jus iesj jali ietjá vigedime vádálasj dilláj båhti?
Dujna ij la hieredimvælggo jus dát duv hæggavádáj doalvvu.

5. Máhtáv gus hieredit nav vaj iv iesj guoddaluvá jali ássjájduhteduvá?
Avtanik ij la vælggo ietjas jali ietjá vigedimijt doalvvot guoddalime jali ássjájduhttema vuolláj. Dalloj de viertti gæhttjalit hieredit ietjá láhkáj ienni gå politijjav diededit. MUJTE dát ij gullu jus dat guhti illastuvvá le mánná ja sujna guhti ij diededa le huksovásstediddje mánnáj. Dalloj hæhttu hieredit vájku iesj jali iehtjáda máhtti guoddaluvvat jali ássjájduhteduvvat.

– Jus duv vásstádus le «máhtáv», le dujna vælggo politijjaj diededit jali ietjá láhkáj gæhttjalit dagov hieredit. Mujte hieredimvælggo le agev ájnnasabbo gå sjávodisvuodavælggo, jus dujna le dakkár vælggo.

Hæhkka dilijn ja hæggavádán, riŋŋgu politijjaj 112.
Dån máhtá guládit bájkálasj politijjajn gå riŋŋgu 02800.
Le mánájs gatjálvis, guláda aj mánájsuodjalusájn.

Hööptemedïedten gaavhtan tjuara veeljemh darjodh mah maehtieh geerve årrodh vaeltedh, aaj faagealmetjidie goh dåakterh jïh lohkehtæjjah.

Aajkoe hööptemedïedtine lea daaresjimmieh jïh vædtsoesvoetem heerredidh. Medisijnen barkijidie hööptemedïedte sjaevehtsvoetedïedten åvtelen båata.

Jeenjesidie mah healsoesuerkesne berkieh balaanse lea joekoen geerve gaskem dïhte mij skïemtjijem vaarjele jïh dïhte mij krïevesåvva hööptemedïedten tjïrrh. Aelhkie ussjedidh jis ij man akt bïjre bïeljelh mij maahta negatijve konsekvensh vedtedh, dellie skïemtjijem vaarjele. Men reaktoe numhtie veeljedh?

Birgit Lie lea dåaktarinie barkeme gellie jaepieh. Daelie goevtesem Spesialisert poliklinikk for psykosomatikk og traumer Sørlandet skïemtjegåetesne. Doh jaepieh mejtie healsoesuerkesne barkeme lea gellien aejkien geerve vuarjasjimmiej sïjse båateme.

– Hævvi lea joekoen geerve. Jis dov lea skïemtjije mïsse leajhtadimmiem tseegkie, dellie dïhte maahta tuhtjedh datne leajhtadimmiem tsööpkh jis vuesiehtimmien gaavhtan Maanavaarjelæmman jallh pollisese man akt bïjre bïeljelh maam leah åådtjeme daejredh goh dåaktere. Skïemtjije maahta aelhkieslaakan tuhtjedh datne satnem beahteme. Seamma tïjjen, jis edtja traavmah båehtjierdidh, ij maehtieh dejnie lyhkesidh jis skïemtjije ahkedh traavmam jallh daaresjimmieh dååjroe, Lie jeahta.

Karrijeeren tjïrrh Lie lea meatan orreme gellie instaansh jïh dïenesjh tseegkeme, dej gaskem Nasjonaale daajroejarnge vædtsoesvoeten jïh traavmatihkeles raessien bïjre (Nasjonalt kunnskapssenter om vold og traumatisk stress). Goh dåaktere jïh åvtehke healsoesuerkesne Lie lea jïjtje dam aehpiem damteme gosse lea aktene tsiehkesne gusnie edtja dovne skïemtjijem krööhkestidh, jïh laakem krööhkestidh mij jeahta jis maam joem daajra edtja bïeljelidh.

–Dïhte mij dagke geerve govloe lea raaktan naa aelhkie. Laake lea desnie dan åvteste tjuara desnie årrodh. Ij gåaredh gænnah dåakterh jallh jeatjah healsoebarkijh edtjieh daejredh skïemtjijh vesties vædtsoesvoetem jallh daaresjimmieh dååjroeh, bielelen sijjieh pryövoeh dam tjöödtjestidh. Ij gåaredh gænnah jis edtja jïjtje aamhtesistie aamhtesasse vuarjasjidh. Jis daajra naakenh dagkerem dååjroeh, dellie ajve aktem veeljemem åtna – amma bïeljelidh, Lie jeahta.

Lie aaj tjïerteste psykiatrijen healsoefaalenassesne maahta aaj tsiehkieh dååjredh gusnie skïemtjije mij lea båehtjierdimmesne traavmaj gaavhtan mejtie daaresjimmijste åådtjeme jallh vædtsoesvoetine jieleme guhkiem, annje plearoeh daaresjimmieh dååjroe.

–Ij gåaredh gænnah dejtie traavmide båehtjierdidh. Ij gåaredh gænnah – guktie daejnie tsiehkine lea aaj daerpies dam daerpies healsoefaalenassem deelledh, jis edtja lyhkesidh, jeahta.

Jeenjesidie hööptemedïedte, jïh bysvehtslaaken paragraafe 196, akte viesjies njoelkedasse – men Lie tuhtjie daate lea aaj naakede dehtie aelhkemes laakine. Dïhte tjïelkelaakan buakta årroji, jïh dan gaavhtan aaj faagealmetji dïedtem pryövedh tsiehkieh hööptedh gusnie naakenh vædtsoesvoetem dååjroeh lïhke ektiedimmine, incestesne jallh plearoeh.

–Mijjen akte laake mij lea joekoen tjyölkehke, mov mïelen mietie. Daate lea mij akt maam ajve tjuara krööhkestidh, minngemes jeahta.

Onterdh mejtie dov lea hööptemedïedte? Daesnie vïjhte gyhtjelassh mah maehtieh viehkine årrodh:

1. Mah itjmies dahkoe mestie maahta bysvehtsem åadtjodh?
Hööptemedïedte lea faamosne gaskem jeatjah tsiehkine gusnie vaahra naaken naakenem raantan vaalta, naakenem bovveste, daaresje lïhke ektiedimmine jallh seksuelle daaresjimmieh maanaj vööste. dorje Daate lea dahkoeh mah bysvehtslaaken paragraafen 196 nualan båetieh.

2. Daajrah jallh sovmehth dahkoe sååjhtoe heannadidh?
Såemies aejkien dam daajrah, jeatjah aejkien dov lea nåake sovme. Nuekie datne veanhtah daate sååjhtoe heannadidh. Dellie dov lea hööptemedïedte. Dam aaj åtnah jis veanhtah lea vaahra dahkoe sæjhta mubpesth sjugniehtovvedh.

3. Gåarede dahkoem hööptedh?
Jis maahtah, pryövh heerredidh dahkoe sjugniehtåvva. Jis dahkoe joe lea sjugniehtovveme, dov lea dïedte skaarah jïh jeatjah konsekvensh destie hööptedh.

4. Maahtam hööptedh bielelen jïjtjemem jallh jeatjah ov-såahtan almetjh vaahrese bïejedh?
Dov ij leah hööptemedïedte jis dïhte jieledem jïh healsoem vaahrese beaja.

5. Maahtam hööptedh bielelen jïjtje bïedtehtovvedh jallh sikteme sjïdtedh?
Ij guhte dïedtem utnieh jïjtjemem jallh naan ov-såahtan almetjh baajedh bïedtehtovvedh jallh sikteme sjïdtedh. Dellie tjoerh pryövedh dam jeatjahlaakan heerredidh goh pollisese bïeljelidh. VUEPTESTH daate ij leah faamosne jis offere lea unnebejaepien jïh dïhte mij baaja årrodh hööptedh hoksedïedtem maanan åvteste åtna. Dellie tjoerh hööptedh jalhts datne maahtah jallh jeatjebh maehtieh bïedtehtovvedh jallh sikteme sjïdtedh.

 – Jis vaestiedasse daejtie gyhtjelasside lea «Jaavoe», dov lea dïedte pollisese bïeljelidh jallh jeatjahlaakan pryövedh hööptedh olles dahkoe sjugniehtovvh. Mujhtieh hööptemedïedte iktesth sjaevehtsvoetedïedten åvtelen båata, jis dov lea.

Faahketji tsiehkine jïh gosse jielede lea vaahresne, ringkh pollisese nommerisnie 112.
Maahtah dov lïhkes pollisem gaskesadtedh nommerisnie 02800.