Goas lea mus hehttengeatnegasvuohta

Dihto veahkaválddiid ja illastemiid oktavuođas lea mis lágas nannejuvvon geatnegasvuohta hehttet. Ráŋggáštuslága § 196 čilge geatnegasvuođa, ja dat gustogoahtá dakkaviđe go beasat diehtit ahte dahku boahtá geavvat, dahje jáhkát ahte lea jáhkehahtti ahte dahku boahtá geavvat. Dán siiddus oainnát makkár veahkaválddálašvuođaid ja seksuálaláhkarihkkumiid dus sáhttá leat geatnegasvuohta hehttet. Oaččut maid veahki árvvoštallat man muddui dus sáhttá leat hehttengeatnegasvuohta ráŋggáštuslága mielde.

Hehttengeatnegasvuohta gullá buohkaide, sihke dutnje guhte barggat olbmuiguin ja geas lea jávohisvuođageasku, ja dutnje priváhtaolmmožin.

Sáhtát hehttet dainna lágiin ahte dieđihan politiijaide, mánáidsuodjalussii dahje eará ládje geahččalat eastadit dagu dáhpáhuvvamis. Go galggat hehttet veahkaválddi dahje illasteami, de lea dehálaš ovttasbargat suinna geasa dat guoská – beroškeahttá lea go mánná, nuorra vai rávisolmmoš. Ságastallan ja ovttasbargu ferte heivehuvvot ahkái ja láddamii, ja lea gitta das man hoahppodilli lea. Sáhttá liikká leat ávkkálaš atnit dan vuođđun ahte mánáid ja rávisolbmuin lea seamma dárbu dieđuide, oadjebasvuhtii ja dasa ahte ieža beassat mearridit iežaset dili badjel.

Dás sáhtát lohkat eambbo movt sáhtát dahkat jus fertet hehttet.

Jurddašat go lea go dus hehttengeatnegasvuohta? Dá leat vihtta jearaldaga mat sáhttet leat ávkin.

1. Lea go duođalaš, ráŋggáštahtti dahku?
   Hehttengeatnegasvuohta gusto earret eará dakkár diliin main lea várra ahte sáhttá geavvat veagalváldin, goddin, illasteapmi lagas oktavuođain dahje seksuála illasteapmi mánáid vuostá. Dat leat dagut maid ráŋggáštuslága paragráfa 196 gokčá.
2. Dieđát go dahje jáhkát go ahte dahku boahtá dáhpáhuvvat?
   Muhtomin dieđát sihkkarit, eará háve ges lea unohis jáhkku. Lea doarvái ahte oaivvildat ahte lea jáhkehahtti ahte dahku boahtá dáhpáhuvvat. Dus lea dalle hehttengeatnegasvuohta. Dan dus lea maid jus jáhkát ahte dahkku sáhttá geardduhuvvot.
3. Lea go vejolaš hehttet dagu?
   Jus sáhtát, de galggat geahččalit hehttet dagu dáhpáhuvvamis. Jus dahku lea jo dáhpáhuvvan, de lea dus geatnegasvuohta hehttet eanet vahágahttimiid.
4. Sáhtán go hehttet almma nu ahte ii leat várálaš alccen ja earáide?
   Dus ii leat hehttengeatnegasvuohta jus lea heagga- ja dearvvašvuođavárra.
5. Sáhtán go hehttet nu ahte ies in áššáskuhtto?
   Ii ovttasge leat geatnegasvuohta dahkat nu ahte ieš dahje eará vigiheamit sáhttet áššáskuhttot. De fertet geahččalit hehttet eará ládje go dieđihit politiijaide. FUOMÁŠ ahte ii leat nu jus gillájeaddji lea vuolleahkásaš ja son guhte ii hehtte, sus lea fuolahusovddasvástádus máná ovddas. Dalle fertet hehttet vaikko sáhtát ge ieš dahje earát áššáskuhttot.
   
   – Jus vástádus dáidda jearaldagaide lea «Juo», de lea dus geatnegasvuohta dieđihit politiijaide dahje eará ládje geahččalit hehttet dagu dáhpáhuvvamis. Muitte ahte hehttengeatnegasvuohta álo manná jávohisvuođageaskku ovdalii, jus dus lea dakkár.

Heahtediliin ja go lea heaggavárra, riŋge politiijaide: 112.
Sáhtát maid váldit oktavuođa iežas báikkálaš politiijaiguin:
02800.Váldde maid mánáidsuodjalusain oktavuođa jus mánát leat searvvis.

Goassa le mujna hieredimvælggo?

Muhtem vahágahttema ja illastime dáhpádusáj hárráj le miján lága milta mierredum vælggo hieredit.  Vælggo le tjielggidum stráffalágan § 196 ja doajmmagoahtá dalloj gå oattjo diehtet juoga dáhpáduvvá, jali jáhká juoga sjaddá dáhpáduvvat. Dán bielen gávna makkár vahágahttem- ja seksuála láhkadoadjemijt dujna le vælggo gæhttjalit hieredit. Dån máhtá aj viehkev åhtsåt árvustalátjit jus dujna máhttá liehket hieredimvælggo stráffalága milta.

Hieredimvælggo guosská divnajda, dunji guhti ulmutjij barga ja gænna le sjávodisvuodavælggo ja dujna guhti le ájnegis ulmusj.

Dån máhtá hieredit gå politijjaj diededa, mánájsuodjalussaj jali ietjá láhkáj gæhttjalit hieredit vaj dahko ij dáhpáduvá. Gå galga vahágahttemav ja illastimev hieredit, de la ájnas aktan barggat dajna gesi guosská – juogu dal mánná, nuorra jali ållessjattuk. Dialåvggå ja aktanbarggo viertti hiebaduvvat álldarij ja ållesvuohtaj, ja gatjálvis le man gáhtjos dille le. Huoman le ájnas diehtet mánájn ja ållessjattugijn le sæmmi dárbbo diehtuj, jasskavuohtaj ja ietjasa dile dåbdduj.

Dánna máhtá låhkåt ienebuv duon dán dåmadimmáhttelisvuodaj birra dalloj jus dárbaha hieredit.

Juorrula gus jus dujna le hieredimvælggo? Dála li vihtta gatjálvisá ma máhtti liehket dunji viehkken.

1. Le gus alvos dáhpádus mij máhttá straffuduvvat?
   Hieredimvælggo gullu duola degu dilijda gånnå le vádá mij gullu vahágisválldemij, gåddemij, vájvedibmáj lahkalaháj gaskan jali seksuála illastibmáj mánáj vuoksjuj. Dá li dáhpádusá ma gulluji stráffalága paragráffa 196 vuolláj.
2. Jus diedá jali gáddala juoga dáhpáduvvá?
   Muhttijn diedá, ietjá bále le dujna unugis gáddalus. Nuoges le dunji jus la jáhkedahtte juoga dáhpáduvvá. Dalloj le dujna hieredimvælggo. Dalloj aj jus jáhká dahko ådåsis dáhpáduvvá.
3. Le gus máhttelis dagov hieredit?
   Jus máhtá, gæhttjala hieredit vaj ij mige dáhpáduvá. Jus le dáhpáduvvam, le dujna vælggo hieredit vahágahttemav ja båhtusijt dassta.
4. Máhtáv gus hieredit jus iesj jali ietjá vigedime vádálasj dilláj båhti?
   Dujna ij la hieredimvælggo jus dát duv hæggavádáj doalvvu.
5. Máhtáv gus hieredit nav vaj iv iesj guoddaluvá jali ássjájduhteduvá?
   Avtanik ij la vælggo ietjas jali ietjá vigedimijt doalvvot guoddalime jali ássjájduhttema vuolláj. Dalloj de viertti gæhttjalit hieredit ietjá láhkáj ienni gå politijjav diededit. MUJTE dát ij gullu jus dat guhti illastuvvá le mánná ja sujna guhti ij diededa le huksovásstediddje mánnáj. Dalloj hæhttu hieredit vájku iesj jali iehtjáda máhtti guoddaluvvat jali ássjájduhteduvvat.

– Jus duv vásstádus le «máhtáv», le dujna vælggo politijjaj diededit jali ietjá láhkáj gæhttjalit dagov hieredit. Mujte hieredimvælggo le agev ájnnasabbo gå sjávodisvuodavælggo, jus dujna le dakkár vælggo.

Hæhkka dilijn ja hæggavádán, riŋŋgu politijjaj 112.
Dån máhtá guládit bájkálasj politijjajn gå riŋŋgu 02800.
Le mánájs gatjálvis, guláda aj mánájsuodjalusájn.

Gåessie mov lea hööptemedïedte?

Såemies såarhts vædtsoesvoete- jïh daaresjimmievuekine mijjen lea dïedte laaken mietie pryövedh hööptedh. Dïedtem buerkiestamme bysvehtslaaken § 196 jïh faamoem åådtje gosse datne daajroem åadtjoeh dahkoe sæjhta sjugniehtovvedh, jallh veanhtah lea stoerre hille dahkoe sæjhta sjugniehtovvedh. Daennie sæjrosne bijjieguvviem åadtjoeh mah vædtsoesvoete- jïh sekuaalemeadtoeh datne maahtah dïedtem utnedh pryövedh hööptedh. Datne aaj viehkiem åadtjoeh vuarjasjidh mejtie dov lea hööptemedïedte bysvehtslaaken mietie.

Hööptemedïedte lea faamosne gaajhkesidie, dovne dutnjien mij almetjigujmie barkeminie jïh sjaevehtsvoetedïedtem åtnah, jïh dutnjien goh privaate almetje.

Maahtah hööptedh jis pollisese jallh maanavaarjelæmman bïeljelh jallh jeatjahlaakan pryövh heerredidh dahkoe sjugniehtåvva. Gosse edtjh vædtsoesvoetem jallh daaresjimmieh hööptedh, dellie vihkele laavenjostedh dejnie gïen bïjre lea – mejtie maana, noere jallh geerve almetje. Tjuara gaskesadtemem jïh laavenjostoem aaltarasse sjïehtedidh jïh man geerve fïereguhte lea, jïh sæjhta jearohke årrodh man faahketji tsiehkie lea. Maahta læjhkan nuhteligs årrodh våaroeminie utnedh maanah jïh geerve almetjh seamma daerpiesvoetem utnieh bïevnesh åadtjodh, jearsoesvoetem damtedh jïh giehtjedimmiem jïjtsh tsiehkien bijjelen utnedh.

Daesnie maahtah vielie lohkedh dej ovmessie dahkoealternatijvi bïjre jis tjoerh hööptedh.

Onterdh mejtie dov lea hööptemedïedte? Daesnie vïjhte gyhtjelassh mah maehtieh viehkine årrodh:

1. Mah itjmies dahkoe mestie maahta bysvehtsem åadtjodh?
   Hööptemedïedte lea faamosne gaskem jeatjah tsiehkine gusnie vaahra naaken naakenem raantan vaalta, naakenem bovveste, daaresje lïhke ektiedimmine jallh seksuelle daaresjimmieh maanaj vööste. dorje Daate lea dahkoeh mah bysvehtslaaken paragraafen 196 nualan båetieh.
2. Daajrah jallh sovmehth dahkoe sååjhtoe heannadidh?
   Såemies aejkien dam daajrah, jeatjah aejkien dov lea nåake sovme. Nuekie datne veanhtah daate sååjhtoe heannadidh. Dellie dov lea hööptemedïedte. Dam aaj åtnah jis veanhtah lea vaahra dahkoe sæjhta mubpesth sjugniehtovvedh.
3. Gåarede dahkoem hööptedh?
   Jis maahtah, pryövh heerredidh dahkoe sjugniehtåvva. Jis dahkoe joe lea sjugniehtovveme, dov lea dïedte skaarah jïh jeatjah konsekvensh destie hööptedh.
4. Maahtam hööptedh bielelen jïjtjemem jallh jeatjah ov-såahtan almetjh vaahrese bïejedh?
   Dov ij leah hööptemedïedte jis dïhte jieledem jïh healsoem vaahrese beaja.
5. Maahtam hööptedh bielelen jïjtje bïedtehtovvedh jallh sikteme sjïdtedh?
   Ij guhte dïedtem utnieh jïjtjemem jallh naan ov-såahtan almetjh baajedh bïedtehtovvedh jallh sikteme sjïdtedh. Dellie tjoerh pryövedh dam jeatjahlaakan heerredidh goh pollisese bïeljelidh. VUEPTESTH daate ij leah faamosne jis offere lea unnebejaepien jïh dïhte mij baaja årrodh hööptedh hoksedïedtem maanan åvteste åtna. Dellie tjoerh hööptedh jalhts datne maahtah jallh jeatjebh maehtieh bïedtehtovvedh jallh sikteme sjïdtedh.
   
   –Jis vaestiedasse daejtie gyhtjelasside lea «Jaavoe», dov lea dïedte pollisese bïeljelidh jallh jeatjahlaakan pryövedh hööptedh olles dahkoe sjugniehtovvh. Mujhtieh hööptemedïedte iktesth sjaevehtsvoetedïedten åvtelen båata, jis dov lea.

Faahketji tsiehkine jïh gosse jielede lea vaahresne, ringkh pollisese nommerisnie 112.
Maahtah dov lïhkes pollisem gaskesadtedh nommerisnie 02800.
Jis lea maanaj bïjre, gaskesadth aaj maanavaarjelimmiem.