Davvisámegiella (Nordsamisk)

Julevsámegiellaj (Lulesamisk)

Åarjelsaemien (Sørsamisk)

Marius Bråtelunda áhčči illastii su seksuálalaččat logi jagi čađa. Maŋitáiggis lea son ipmirdan ahte sihke ránnját ja doaktárat dihte ahte «juoga» lei boastut.

Marius lei guđajahkásaš vuosttaš geardde go su áhčči veagalválddi su. Veagalváldimat jotke dassážii go lei 16-jahkásaš. Heahpaneami dihte son ii muitalan oktiige dan birra, muhto sihke ránnját ja mánáiddoavttir čilgejedje rievttis ahte sii ledje vuohttán ahte juoga lei boastut, muhto sii eai válljen dieđihit eai politiijaide, eai ge mánáidsuodjalussii.

– Olbmot leat diehtán ahte juoga dáhpáhuvai. Erenoamážit skuvllas. Mus lei olu jávkan, in ge lean beasa aktiiva diimmuin. Ránnját ledje gullán olu huikiimiid ja alla jienaid, nu ahte mun dieđán ahte olbmot dihte ahte juoga dáhpáhuvai, muitala Marius Bråtelund.

Hehttengeatnegasvuođa mielde lea dat ráŋggáštahtti jus ii geahččal hehttet dakkár illastemiid maid Marius Bråtelund gillái – muhto dan eai dieđe nu oallugat.

Dán áigge mátkkošta Marius ja doallá logaldallamiid, son muitala sihke iežas vásáhusaid birra ja dan deaivvadeami birra vuogádagain go son viimmat 16-jahkásažžan oaččui veahki. Son oaivvilda ahte sii dihtet beare unnán, sii barget mánáiguin ja nuoraiguin, daid signálaid birra maid illasteami gillájeaddjit čájehit. Dan dihte son bargá dan ovdii ahte oažžut stuorát fuomášumi sihke oahpaheaddje-, sosionoma- ja mánáid- ja nuoraidbargiidoahpuin.

– Mu doavttir mánnán, lei oaidnán sihke sáhppes mearkkaid ja eará fysalaš mearkkaid, ii ge dieđihan dan. Mu mielas lea dat oba passiiva dahkku, ahte olmmoš doavttirin ii váldde dan ovddasvástádusa mii čuovvu diekkár barggu. Mu mielas lea dat oba váivi. Ipmirdan gal ahte ii leat álki, muhto livččii olu buoret dieđihit beare máŋgii, go beare unnán, dadjá Bråtelund.

Bråtelund mielas lea hehttengeatnegasvuohta juoga mii galggašii leat dehálaš neavvun sidjiide geat barget olbmuiguin geat sáhttet gillát illastemiid.

– Dan birra goit galggašii oahpahit sidjiide geat galget bargat mánáiguin ja nuoraiguin. Dát tematihkka ferte deattuhuvvo eanet oahpuin. Leat oba oallugat geat eai dieđe movt galgá dulkot daid signálaid maid gillájeaddji čájeha. Lea maid dehálaš ahte oahppá movt galgá hukset luohttámuša sidjiide eat gillájit illastemiid, dadjá son.

– Das leat muhtin váilevašvuođat das movt servodat dan gieđahallá, olbmot berrešedje diehtit hehttengeatnegasvuođa birra. Dainna sáhtášii hehttet oba olu gillámušaid jus eambbosat muitalivčče dan maid sii dihtet, dadjá son. Bråtelund jáhkká ahte jus dalle livčče oktage dieđihan, de livčče sáhttán máŋga jagi unnit dárbbašan gillát. Sus livččii leamašan áibbas eará eallin de go movt dál lea.

– Jus oktage livččii duostan muitalit, de livččen árabut beassan eret dan bajásšaddamis mas ledjen, ja mus lei sáhttit leat eambbo dábálaš mánnávuohta ja nuorravuohta. Mun livččen beassan olu maŋitáiggevahágiin ja traumáhtalaš muittuin, muitala son.

Jurddašat go lea go dus hehttengeatnegasvuohta? Dá leat vihtta jearaldaga mat sáhttet leat ávkin.

1. Lea go duođalaš, ráŋggáštahtti dahku?
   Hehttengeatnegasvuohta gusto earret eará dakkár diliin main lea várra ahte sáhttá geavvat veagalváldin, goddin, illasteapmi lagas oktavuođain dahje seksuála illasteapmi mánáid vuostá. Dat leat dagut maid ráŋggáštuslága paragráfa 196 gokčá.
2. Dieđát go dahje jáhkát go ahte dahku boahtá dáhpáhuvvat?
   Muhtomin dieđát sihkkarit, eará háve ges lea unohis jáhkku. Lea doarvái ahte oaivvildat ahte lea jáhkehahtti ahte dahku boahtá dáhpáhuvvat. Dus lea dalle hehttengeatnegasvuohta. Dan dus lea maid jus jáhkát ahte dahkku sáhttá geardduhuvvot.
3. Lea go vejolaš hehttet dagu?
   Jus sáhtát, de galggat geahččalit hehttet dagu dáhpáhuvvamis. Jus dahku lea jo dáhpáhuvvan, de lea dus geatnegasvuohta hehttet eanet vahágahttimiid.
4. Sáhtán go hehttet almma nu ahte ii leat várálaš alccen ja earáide?
   Dus ii leat hehttengeatnegasvuohta jus lea heagga- ja dearvvašvuođavárra.
5. Sáhtán go hehttet nu ahte ies in áššáskuhtto?
   Ii ovttasge leat geatnegasvuohta dahkat nu ahte ieš dahje eará vigiheamit sáhttet áššáskuhttot. De fertet geahččalit hehttet eará ládje go dieđihit politiijaide. FUOMÁŠ ahte ii leat nu jus gillájeaddji lea vuolleahkásaš ja son guhte ii hehtte, sus lea fuolahusovddasvástádus máná ovddas. Dalle fertet hehttet vaikko sáhtát ge ieš dahje earát áššáskuhttot.
   
   – Jus vástádus dáidda jearaldagaide lea «Juo», de lea dus geatnegasvuohta dieđihit politiijaide dahje eará ládje geahččalit hehttet dagu dáhpáhuvvamis. Muitte ahte hehttengeatnegasvuohta álo manná jávohisvuođageaskku ovdalii, jus dus lea dakkár.

Heahtediliin ja go lea heaggavárra, riŋge politiijaide: 112.
Sáhtát maid váldit oktavuođa iežas báikkálaš politiijaiguin: 02800.
Váldde maid mánáidsuodjalusain oktavuođa jus mánát leat searvvis.

Lågijt jagijt vásedij Marius Bråtelund seksuála illastimev áhtjestis. Maŋŋela le dádjadam sihki ráddná ja dåktåra lidjin dádjadam «juoga» ij lim nav gåktu galgaj.

Marius lij gudá jagák gå vuostasj bále áhtjestis vahágisváldeduváj. Illastime joarkkin gitta gå sjattaj 16 jagák. Skámo diehti ittjij sån goassak giehto åvvånis majdik, valla mánájdåvter ja rádna tjielggijin riektán sij lidjin vuojnnám merkajt juossta mij ij lim gåktu galgaj, valla ettjin diededa måråstimev politijjaj jalik mánájsuodjalussaj.

– Ulmutja diehtin juoga dáhpáduváj. Skåvlån gåjt de. Mån lidjiv álu ierit skåvlås, ja ittjiv berusta masstak tijmajn. Rádná lidjin gullam rihtjasijt ja sjuttev, dan diehti diedáv ulmutja diehtin juoga dáhpáduváj, giehttu Marius Bråtelund.

Hieredimvælggo milta straffuduvá jus i gæhttjala hieredit dakkár illastimijt majt Marius Bråtelund vásedij – valla e gallegattja diede dan vælgo birra.

Uddni manná Marius ja lågådallá, ja giehttu ietjas åtsådallamij birra ja æjvvalimev systiemajn dalloj gå vijmak viehkev oattjoj 16-jagágin. Suv mielas le ilá binná máhtudahka sijájn gudi barggi mánáj ja nuoraj, ja daj signálajt hárráj majt guoskadalle rádji ålgus. Danen rahtjá sån vaj åhpadiddje, sosionoma ja mánáj- ja nuorajbargge oadtju stuoráp tjalmostimev ietjasa åhpadusán.

– Mánájdåktår, guhti sáhpijt ja ietjá rubbmelasj merkajt, ittjij diededa. Muv mielas passijvalasj, gå miján li dåktåra gudi e dav åvdåsvásstádusáv válde mij sujna lej virgenis. Dat ij la muv mielas buorre. Dádjadav ij la agev nav álkke, valla buorep la rádjat avtav måråstime diedádusáv ienebun, gå ij åvvånis avtak, javllá Bråtelund.

Bråtelunda mielas bierri hieredimvælggo liehket ájnas vædtsak dajda gudi barggi ulmutjij ma li illastimev vásedam.

– Dát le juoga man birra galggin åhpadit dajda gudi mánáj ja nuoraj galggi barggat. Ájnas la oadtjot stuoráp dættov dan tematihkkaj åhpadusán. Viehka moattes e diede gåktu galggi ájttsat dajt signálajt majt vásediddje vaddi. Ájnas le oahppat gåktu luohtádusáv vaddet dajda gudi li illastimev vásedam, javllá sån.

– Sebrudahka ij ållåsit dáv dåmada, ja dalloj le hieredimvælggo juoga majt ulmutja bierrijin dåbddåt. Dat lij máhttet giehpedit moaddásij gierddamijt jus ienebu lidjin diededit dav majt diehti, javlla sån. Jus soabmása lidjin diededit, jáhkká Bråtelund sån lij illastimes bessat árabut. Ja dat lij vaddet sunji ietjá iellemav gå mij le uddni sujna.

– Jus soabmása lidjin duosstat diededit, de lidjiv árabut bessat dat diles gånnå lidjiv, ja soajttá oadtjot ienep dábálasj mánáj- ja nuorravuodaájgev. Lidjin liehket moadda vájve ja tjárrása masta lidjiv bessat, javllá sån.

Juorrula gus jus dujna le hieredimvælggo? Dála li vihtta gatjálvisá ma máhtti liehket dunji viehkken.

1. Le gus alvos dáhpádus mij máhttá straffuduvvat?
   Hieredimvælggo gullu duola degu dilijda gånnå le vádá mij gullu vahágisválldemij, gåddemij, vájvedibmáj lahkalaháj gaskan jali seksuála illastibmáj mánáj vuoksjuj. Dá li dáhpádusá ma gulluji stráffalága paragráffa 196 vuolláj.
2. Jus diedá jali gáddala juoga dáhpáduvvá?
   Muhttijn diedá, ietjá bále le dujna unugis gáddalus. Nuoges le dunji jus la jáhkedahtte juoga dáhpáduvvá. Dalloj le dujna hieredimvælggo. Dalloj aj jus jáhká dahko ådåsis dáhpáduvvá.
3. Le gus máhttelis dagov hieredit?
   Jus máhtá, gæhttjala hieredit vaj ij mige dáhpáduvá. Jus le dáhpáduvvam, le dujna vælggo hieredit vahágahttemav ja båhtusijt dassta.
4. Máhtáv gus hieredit jus iesj jali ietjá vigedime vádálasj dilláj båhti?
   Dujna ij la hieredimvælggo jus dát duv hæggavádáj doalvvu.
5. Máhtáv gus hieredit nav vaj iv iesj guoddaluvá jali ássjájduhteduvá?
   Avtanik ij la vælggo ietjas jali ietjá vigedimijt doalvvot guoddalime jali ássjájduhttema vuolláj. Dalloj de viertti gæhttjalit hieredit ietjá láhkáj ienni gå politijjav diededit. MUJTE dát ij gullu jus dat guhti illastuvvá le mánná ja sujna guhti ij diededa le huksovásstediddje mánnáj. Dalloj hæhttu hieredit vájku iesj jali iehtjáda máhtti guoddaluvvat jali ássjájduhteduvvat.

– Jus duv vásstádus le «máhtáv», le dujna vælggo politijjaj diededit jali ietjá láhkáj gæhttjalit dagov hieredit. Mujte hieredimvælggo le agev ájnnasabbo gå sjávodisvuodavælggo, jus dujna le dakkár vælggo.

Hæhkka dilijn ja hæggavádán, riŋŋgu politijjaj 112.
Dån máhtá guládit bájkálasj politijjajn gå riŋŋgu 02800.
Le mánájs gatjálvis, guláda aj mánájsuodjalusájn.

Luhkie jaepieh Marius Bråtelund dååjri altese aehtjie seksuelle daaresjimmieh sov vööste darjoeji. Dan mænngan lea guarkeme dovne kraannah jïh dåakterh lin guarkeme «mij akt» lij båajhtode..

Marius lij govhten jaepien båeries gosse aehtjebe satnem voestes aejkien raantan veelti seksuellelaakan. Daaresjimmieh jåerhkiejin goske lij 16 jaepien båeries. Skaamoen gaavhtan idtji gåessie gih naakenidie soptsesth dan bïjre mij sjugniehtovvi, men dovne kraannah jïh maanadåaktere riektesne tjïelkestin dah lin væhtah vuajneme mij akt lij båajhtode, men veeljin sov tjoeperdimmiem ij giesie akt soptsestidh, ij pollisese jallh maanavaarjelæmman.

– Almetjh deejrin mij akt sjugniehtovvi. Joekoen skuvlesne. Manne stoerre gaatoem utnim, jïh im lim eadtjohke tæjmojne. Kraannah lin govleme jïjnjem tjearoem jïh tjarke tjoejh, guktie daajram almetjh deejrin mij akt sjugniehtovvi, Marius Bråtelund soptseste.

Hööptemedïedten gaavhtan maahta bysvedh jis ij pryövh daaresjimmieh hööptedh mejtie Marius Bråtelund dååjri – men vaenie dïedten bïjre daejrieh.

Daelie Marius bïjre jarkan mïnnede jïh hååle, jïh soptseste dovne sov dååjresi bïjre jïh guktie systeemem dååjri gosse minngemosth viehkiem åadtjoeji 16 jaepien båeries. Dan mïelen mietie lea fer vaenie daajroe dej gaskem mah maanajgujmie jïh noerigujmie berkieh, dej signaali bïjre mejtie daah maanah jïh noerh olkese seedtieh. Dan åvteste gæmhpoeminie stuerebe fokusem dïsse åadtjodh ööhpehtimmesne dovne lohkehtæjjide, sosionovmide jïh maana- jïh noerebarkijidie.

–Mov maanadåaktere, mij dovne plaave mïerhkh jïh jeatjah fysiske væhtah vuajneme, veelji ij dan bïjre bïeljelidh. Tuhtjem dïhte joekoen passijve, akte dåaktere mij ij dam dïedtem vaeltieh maam lea stillesovveme vaeltedh dagkeres barkosne. Tuhtjem ovmurreds. Guarkam ij leah aelhkie, men tjuara buerebe årrodh aktem fer jïjnjem tjoeperdimmiebïevnesem seedtedh goh akte fer vaenie, Bråtelund jeahta.

Bråtelund veanhta hööptemedïedte lea mij akt mij byöroe vihkeles dïrreginie årrodh dejtie mah almetjigujmie barkeminie, jïh mah dagke leah daaresjimmieh dååjreme.

–Daate lea mij akt man bïjre byöroe ööhpehtidh dejtie mah edtjieh maanajgujmie jïh noerigujmie barkedh. Vihkele eantan stuerebe fokusem åadtjodh daej teemaj bïjre studiji sïjse. Jeenjesh mah eah daejrieh guktie edtja signaalide vueptiestidh mejtie daah maanah jïh noerh vedtieh. Aaj vihkele lïeredh guktie maahta leajhtadimmiem tseegkedh dejtie mah leah daaresjimmieh dååjreme, jeahta.

–Seabradahke dam gaajh joekehtslaakan gïetede, jïh dellie hööptemedïedte lea mij akt man bïjre almetjh byöroeh daejredh. Jeenjesh maehtieh jïjnjh vaejvieh slyöhpedh jis jienebh leah dan bïjre bïeljelamme maam daejrieh, jeahta. Jis naakenh lin bïeljelamme, Bråtelund veanhta satne lij maahteme gellie jaepieh slyöhpedh daaresjimmiejgujmie. Dellie lij maahteme jeatjah jieledem åadtjodh goh daan biejjien åtna.

– Jis naakenh lin doesteme bïeljelidh, dellie lim verkebe båateme dehtie byjjenimmeste maam utnim, jïh dagke vielie iemie maana- jïh noerebaeliem åådtjeme. Dellie lim maahteme gellie seenhte skaarah jïh traavmamojhtesh slyöhpedh, jeahta.

Onterdh mejtie dov lea hööptemedïedte? Daesnie vïjhte gyhtjelassh mah maehtieh viehkine årrodh:

1. Mah itjmies dahkoe mestie maahta bysvehtsem åadtjodh?
   Hööptemedïedte lea faamosne gaskem jeatjah tsiehkine gusnie vaahra naaken naakenem raantan vaalta, naakenem bovveste, daaresje lïhke ektiedimmine jallh seksuelle daaresjimmieh maanaj vööste. dorje Daate lea dahkoeh mah bysvehtslaaken paragraafen 196 nualan båetieh.
2. Daajrah jallh sovmehth dahkoe sååjhtoe heannadidh?
   Såemies aejkien dam daajrah, jeatjah aejkien dov lea nåake sovme. Nuekie datne veanhtah daate sååjhtoe heannadidh. Dellie dov lea hööptemedïedte. Dam aaj åtnah jis veanhtah lea vaahra dahkoe sæjhta mubpesth sjugniehtovvedh.
3. Gåarede dahkoem hööptedh?
   Jis maahtah, pryövh heerredidh dahkoe sjugniehtåvva. Jis dahkoe joe lea sjugniehtovveme, dov lea dïedte skaarah jïh jeatjah konsekvensh destie hööptedh.
4. Maahtam hööptedh bielelen jïjtjemem jallh jeatjah ov-såahtan almetjh vaahrese bïejedh?
   Dov ij leah hööptemedïedte jis dïhte jieledem jïh healsoem vaahrese beaja.
5. Maahtam hööptedh bielelen jïjtje bïedtehtovvedh jallh sikteme sjïdtedh?
   Ij guhte dïedtem utnieh jïjtjemem jallh naan ov-såahtan almetjh baajedh bïedtehtovvedh jallh sikteme sjïdtedh. Dellie tjoerh pryövedh dam jeatjahlaakan heerredidh goh pollisese bïeljelidh. VUEPTESTH daate ij leah faamosne jis offere lea unnebejaepien jïh dïhte mij baaja årrodh hööptedh hoksedïedtem maanan åvteste åtna. Dellie tjoerh hööptedh jalhts datne maahtah jallh jeatjebh maehtieh bïedtehtovvedh jallh sikteme sjïdtedh.
   
   –Jis vaestiedasse daejtie gyhtjelasside lea «Jaavoe», dov lea dïedte pollisese bïeljelidh jallh jeatjahlaakan pryövedh hööptedh olles dahkoe sjugniehtovvh. Mujhtieh hööptemedïedte iktesth sjaevehtsvoetedïedten åvtelen båata, jis dov lea.

Faahketji tsiehkine jïh gosse jielede lea vaahresne, ringkh pollisese nommerisnie 112.
Maahtah dov lïhkes pollisem gaskesadtedh nommerisnie 02800.
Jis lea maanaj bïjre, gaskesadth aaj maanavaarjelimmiem.