Geatnegasvuohta mii sáhttá gádjut heakka
Jus beasat diehtit ahte muhtun sáhttá vásihit veahkaválddi dahje illasteami, de lea dus vejolašvuohta veahkehit. Dus sáhttá maid leat lágas nannejuvvon geatnegasvuohta eastadit dan dáhpáhuvvamis.
Ii makkárge veahkaváldi leat dohkálaš. Hehttengeatnegasvuohta mielddisbuktá geatnegasvuođa hehttet veahkaválddi mii sáhttá leat heaggavárálaš dahje várálaš dearvvaš vuhtii ja čujuha muhtun dihto láhkarihkkumiidda. Geahča listtus makkár veahkaválddálaš- ja seksuálaláhkarihkkumiidda hehttengeatnegasvuohta gusto.
Sáhttá leat hástaleaddji diehtit goas olbmos lea hehttengeatnegasvuohta ja movt olmmoš sáhttá hehttet nu ahte lea oadjebas sutnje geasa guoská. Dáin jearaldagain sáhttá leat ávki jus jurddašalat lea go dus hehttengeatnegasvuohta.
Loga eanet movt sáhttá iešguđetládje dahkat “Movt hehttet?”-siiddus.
Ferten go ieš mannat gaskii?
Illasteapmi lea juoga mii dávjá dáhpáhuvvá čihkosis ja almma eará vihtaniid haga. Jus oktage muitala dutnje, dahje don earáládje beasat diehtit ahte boahtá dáhpáhuvvat veahkaváldi dahje illasteapmi, de lea dehálaš ahte don guldalat ja dagat juoidá.
Muhtun dilálašvuođat gáibidit dan ahte dagat juoidá dakkaviđe. Dat ii mearkkaš ahte fertet ieš mannat gaskii dahje iežat bidjat várálašvuhtii hehtten dihte. Hehttet sáhttá go dieđiha politiijaide ja/dahje mánáidsuodjalussii. Jus lea vejolaš, de sáhtát maid doalvut gillájeaddji sihkarvuhtii, ovdamearkka dihte heahteguovddážii.
Eará háve ges soaitá dus vejolašvuohta hupmat suinna geasa dat guoská. De sáhtát guldalit ja jearrat gažaldagaid. Geahččal gávnnahit man duođalaš dilli lea, ja man jođánit ferte mannat gaskii. Geahččaleahkki ovttas gávnnahit buriid čovdosiid.
Oallugiidda lea váttis muitalit veahkaválddi ja illasteami birra, erenoamážit jus lea lagasolmmoš gii lea dahkan dan. Ii leat sihkar ahte nagodit dakkaviđe muitalit dan birra. Dan dihte sáhttá leat dárbbašlaš jearrat máŋgii ja čájehat ahte áinnas ain veahkehat.
Jeara rávvagiid
Váldde oktavuođa mánáidsuodjalusbálvalusain dahje politiijaiguin 02800 bokte jus leat eahpádusas. Čilge dili ja jeara veahki árvvoštallat maid galggat dahkat. Sáhtát leat anonyma, it ge dárbbaš muitalit iežat, it ge earáid namaid.
Jus don leat rávisolmmoš ja leat fuolas muhtun máná dihte, de sáhtát maid váldit oktavuođa Alárbmatelefovnnain mánáid ja nuoraid váste 116 111 bokte. Heahteguovddáš dahje dearvvašvuođabuohccidivššár sáhttá maid neavvut, dat vuolgá das ahte gii dat lea várálašvuođas ja man hoahppu lea.
Dáppe gávnnat oppalaš listtu iešguđetlágan veahkkefálaldagaid badjel veahkaválddi ja illasteami oktavuođas: dinutvei.no.
Vælggo mij hekkav gádju
Jus gulá soames váset vahágahttemav jali illastimev, le dujna máhttelisvuohta viehkedit. Dujna máhttá aj liehket láhkamierredum vælggo hieredit vaj juoga ij dáhpáduvá.
Gájk vahágahttem ij la dågålasj/dåhkkidahtte. Hieredimvælggo le vælggo majna máhtá hieredit vahágahttemav mij le bahán varresvuohtaj ja hæggáj ja vuoset muhtem vissa láhkadoadjemij. Gehtja makkir vahágahttem- ja seksulála láhkadoadjemij hieredimvælggo gullu dánna.
Máhttá liehket hásstalussan diehtet goassa dujna le hieredimvælggo ja gåktu dån máhtá jasskis láhkáj hieredit. Dá gatjálvisá máhtti viehkken liehket jus la usjudallamin jus dujna le hieredimvælggo.
Lågå ienebuv duon dán dåmadimalternatijvaj birra bielen “Gåktu hieredit?
Vierttiv gå iesj dåmådit?
Vájvedibme ja illastibme le juoga mij álu dáhpáduvvá tjiehkusin ja majt iehtjáda e diede. Jus soames giehttu dav dunji, jali ietjá láhkáj oattjo vahágahttema jali illastime birra diehtet, de la ájnas dunji gulldalit ja dåmadit.
Muhtem dile gájbbedi juoga viertti dagáduvvat dalága. Ij la javladum dån iesj viertti majdik dahkat jali vádáj boahtet hieredime baktu. Hieredibme máhttá dagáduvvat gå politijjav ja/jali mánájsuodjalusáv diededa. Jus máhttelis, de máhtá guoskadallev oaggás sadjaj doalvvot, duola dagu hiehteguovdátjij.
Ietjá bále le dujna máhttelisvuohta ságastit sujna gesi ássje guosská. Dån máhtá gulldalit ja gatjádallat. Gæhttjála gávnadit man alvos dille le, ja man råhtot le dárbbo dåmadit. Gæhttjalihtte gávnnat jasskis tjoavddusijt aktan.
Moaddásijda l gássjel giehttot vahágahttema ja illastimij birra, ållagasj jus dáhpáduvvá lahkalaháj gaskan. Ij la javladum nahki giehttot dalága. Danen le dárbbo gatjádallat snivábut ja vuosedit dån vilá sidá viehkken liehket.
Åhtsit rádev
Válde aktijvuodav mánájsuodjalusájn jali politijjajn telefåvnån 02800 jus juorrula. Máhtá liehket namádibmen ja i dárbaha vaddet ietjat jali iehtjádij namáv.
Jus le ållessjattuk ja måråsta muhtem mánás, de máhtá aj diededit mánáj ja nuoraj Alarmmatelefåvnnåj 116 111. Hiehteguovdásj jali varresvuodasujttár máhttá aj rádijt vaddet, gatjálvis guhti le vádálasj dilen ja man råhtto le ássjen.
Dån gávna diedojt duon dán viehke hárráj mij gullu vahágahttemij ja illastibmáj sválldasin dinutvei.no.
Dïedte mij maahta jieledem beerkedh
Jis åadtjoeh daejredh naakenh vædtsoesvoetem jallh daaresjimmiem dåårjoeh, dov lea nuepie viehkiehtidh. Maahtah aaj dïedtem utnedh laaken mietie heerredidh olles sjugniehtovvh.
Ij edtjh naan såarhts vædtsoesvoetem jååhkesjidh. Hööptemedïedte sæjhta jiehtedh akte dïedte vædtsoesvoetem hööptedh mij lea stoerre vaahrese jieliedasse jïh healsose, jïh såemies vihties meadtojde vuesehte. Vuartesjh bijjieguvviem mij vuesehte mej såarhts vædtsoesvoete- jïh seksuaalemeadtoej åvteste hööptemedïedte lea faamosne daesnie.
Maahta haestije årrodh daejredh gåessie dov lea hööptemedïedte jïh guktie maahtah jearsoeslaakan dïsse hööptedh man bïjre lea. Dah gyhtjelassh maehtieh viehkine årrodh jis onterdh mejtie dov lea hööptemedïedte.
Lohkh vielie joekehts dahkoealternatijvi bïjre sæjrosne «Guktie hööptedh?
Tjoerem jijtje maam darjodh?
Daaresjimmie lea daamtaj mij akt mij sueleden dorjesåvva jïh bielelen naakenh dam vuejnieh. Jis naakene edtja dutnjien bievnedh, jallh datne jeatjahlaakan åadtjoeh daejredh vædtsoesvoete jallh daaresjimmie sjugniehtåvva, dellie vihkele datne goltelh jïh maam akt darjoeh.
Såemies aejkien daerpies datne maam akt dallatjinie darjoeh. Ij sïjhth jiehtedh datne jïjtje tjoerh maam darjodh jallh jïjtjemdh vaahrese bïejedh juktie maam akt hööptedh. Maahta hööptedh jis pollisese jïh/jallh maanavaarjelæmman bïeljelh. Jis gåarede, maahtah aaj almetjem jearsoesvoetese viehkiehtidh, vuesiehtimmien gaavhtan aehpiejarngese.
Jeatjah aejkien dov lea dagke nuepie soptsestidh dejnie man bïjre lea. Dellie maahtah goltelidh jïh gyhtjelassh gihtjedh. Pryövh goerehtidh man itjmies tsiehkie lea, jïh man varke lea daerpies maam akt darjodh. Pryöveden jearsoe vuekieh ektesne gaavnedh.
Jeenjesidie lea geerve vædtsoesvoeten jïh daaresjimmien bïjre soptsestidh, joekoen jis naakene mij maanan lïhkebisnie lea dam dorjeme. Ij leah seekere dah buektiehtieh dan bïjre soptsestidh dallatjinie. Dan åvteste maahta daerpies årrodh gellien aejkien gihtjedh jïh vuesiehtidh datne sïjhth maaje jåerhkedh viehkiehtidh.
Ohtsh raerieh
Gaskesadth maanavaarjelimmiedïenesjem jallh pollisem nommerisnie 02800 jis leah jueriedisnie. Tjïelkesth guktie tsiehkie lea jïh birrh viehkien bïjre vuarjasjidh maam maahtah darjodh. Maahtah anonyjme årrodh jïh ih daarpesjh jïjtjedh jallh mubpiej nommem saarnodh.
Jis leah geerve almetje jïh aktede maaneste tjoeperdh, maahtah aaj Alarmtelefonen for barn og unge gaskesadtedh nommerisnie 116 111. Aehpiejarnge jallh healsoeskïemtjesåjhtere maahta aaj raerieh vedtedh, jearohke giestie guhte lea vaahresne jïh man fuehpede lea.
Datne bijjieguvviem gaavnh ovmessie viehkiefaalenassi bijjeli gosse vædtsoesvoete jïh daaresjimmie sijjesne dinutvei.no.
