Ved

Davvisámegiella (Nordsamisk)

Julevsámegiellaj (Lulesamisk)

Åarjelsaemien (Sørsamisk)

Muhtun geatnegasvuođat veahkaválddi ja illasteami oktavuođas

Jus barggat olbmuiguin ja gávnnahat veahkaválddi dahje illasteami, de fertet váldit vuhtii iešguđetlágan geatnegasvuođaid. Dán siiddus sáhtát lohkat veaháš jávohisvuođageaskku, dieđihangeatnegasvuođa ja hehttengeatnegasvuođa birra. Muitte ahte hehttengeatnegasvuohta álo manná jávohisvuođageaskku ovdalii.

Ikon tilhørende

Hehttengeatnegasvuohta veahkaválddi ja illasteami oktavuođas

Ráŋggáštuslága mearrádusa mielde hehttema birra, lea juohkehaččas geatnegasvuohta «dieđiheami bokte dahje eará vugiid geahččalit hehttet rihkolaš dagu dahje dan váikkuhusaid, dakkár áiggit go ain lea vejolaš, ja orro sihkar dahje hui jáhkehahtti ahte dahku lea dáhpáhuvvan dahje boahtá dáhpáhuvvat» (dás jorgalan).

Hehttengeatnegasvuohta gusto 53 iešguđetlágan láhkarihkkumii, ja 18 dain leat áigeguovdilat veahkaválddi ja illasteami oktavuođas.
Hehttengeatnegasvuohta gusto beroškeahttá jávohisvuođageaskkus.

Dás oainnát makkár veahkaválddálaš- ja seksuálaláhkarihkkumiidda geatnegasvuohta gusto.

Geatnegasvuohta hehttet váikkuhusaid ja vahágahttimiid

Jus rihkolaš dahku lea jo dáhpáhuvvan, de lea dus hehttengeatnegasvuohta dušše jus du mielas lea sihkar dahje hui jáhkehahtti ahte dahku fas dáhpáhuvvá. Dus lea maid geatnegasvuohta hehttet jus don dieđiheami bokte sáhtát eastadit duođalaš váikkuhusaid dagus, dahje dan ahte vahágahttin mii lea jo geavvan, vearáska.

Individuála geatnegasvuohta

Hehttengeatnegasvuohta guoská midjiide buohkaide. Jus leat fágaolmmoš ja dus leat bargoguoimmit dahje hoavda geat eai leat duinna ovttaoaivilis das ahte duođalaš láhkarihkkun boahtá dáhpáhuvvat, de lea dus liikká geatnegasvuohta geahččalit hehttet jus ieš oaivvildat ahte lea jáhkehahtti dat geavvá. Olbmo heagga ja dearvvašvuohta lea buot deháleamos.

Hehttengeatnegasvuođa rihkkun

Sáhtát sáhkkohallat dahje šaddat čohkkát gitta ovtta jagi jus it hehtte duođalaš láhkarihkkuma.

Loga § 196 láhkateavstta dáppe: lovdata.no

Ikon tilhørende

Hehttengeatnegasvuohta manná jávohisvuođageaskku ovdalii

Dearvvašvuođabargin dahje skuvla- dahje mánáidgárdebargin lea váldonjuolggadus dat ahte doalahit iežat jávohisvuođageaskku, earret go dalle go lea miehtan dahje láhkavuođđu mii fámohuhttá jávohisvuođageaskku, nu go dieđihangeatnegasvuohta mánáidsuodjalussii dahje hehttengeatnegasvuohta.

Suohkanlaš ja priváhta mánáidgárdebargiide lea biddjojuvvon jávohisvuođageasku hálddašanlága ja mánáidgárdelága bokte.

Almmolaš- ja priváhtaskuvllaid oahpaheddjiide ja bargiide lea biddjojuvvon jávohisvuođageasku hálddašanlága,  oahpahuslága ja friddjaskuvlalága mielde.

Dearvvašvuođa- ja fuolahusbálvalusa dearvvašvuođabargiin ja eará bargiin lea biddjojuvvon jávohisvuođageaskku dearvvašvuođabargiidlága mielde. Jávohisvuođageasku gusto maid ohppiide ja studeanttaide oahpahallamis.

Dearvvašvuođadirektoráhta neahttasiidduin sáhtát lohkat eanet jávohisvuođageaskku, miehtama ja spiehkastemiid birra.

Ikon tilhørende

Dieđihangeatnegasvuohta

Eatnasiin geat barget olbmuiguin lea lágas nannejuvvon dahje ieš biddjojuvvon geatnegasvuohta dieđihit mánáidsuodjalusbálvalussii

  • «go lea jáhkehahtti ahte mánná gillá dahje boahtá gillát illasteami, duođalaš váilevašvuođaid beaivválaš fuolas dahje eará duođalaš fuolahisvuođa,
  • go lea jáhkehahtti ahte mánás lea heaggavárálaš dahje eará duođalaš buozalmasvuohta dahje roasmmohuhttin, ii ge ge beasa iskkadeapmái dahje dikšui, dahje ahte mánná geas lea hedjonan doaibmanávccat dahje mánná gii dárbbaša erenoamáš olu veahki, ii oaččo gokčojuvvot iežas dikšun- dahje oahppandárbbu,
  • go mánás leat duođalaš láhttenváttisvuođat ja dahká duođalaš dahje geardduheaddji kriminalitehtadaguid, geavaha gárrenmirkkuid dahje earáládje láhtte erenoamáš eahpedábálaččat,
  • go lea jáhkehahtti ahte mánná gillá dahje boahtá gillát olmmošgávppašeami.»

Dieđihangeatnegasvuohta mánáidsuodjalusbálvalussii lea guovttebealat. Dus lea maid geatnegasvuohta addit dieđuid go mánáidsuodjalusbálvalus sihtá dan.

Priváhtaolmmožin lea dus morálalaš, muhto ii juridihkalaš ovddasvástádus dieđihit.

Dieđihangeatnegasvuohta mánáidsuodjalussii muddejuvvo mánáidsuodjaluslágas § 6-4, ja speadjalastojuvvo iešguđetlágan almmolaš bálvalusaid ja ámmátolbmuid sierralágain, nu go  mánáidgárdelágas § 22oahpahuslágas § 15-3 ja dearvvašvuođabargiidlágas § 33.

Dieđihit mánáidsuodjalussii

Don sáhtát riŋget mánáidsuodjalusbálvalussii digaštallat anonymalaččat jus dárbbašat rávvagiid dan birra ahte berret go dieđihit juoidá mainna leat fuolas.

Oppalašgovva suohkanlaš mánáidsuodjalusbálvalusain

Dieđihangeatnegasvuohta mánáidsuodjalusbálvalussii lea individuálalaš. Olu bargosajiin leat iežaset rutiinnat movt galgá dieđihit – iskka leat go du bargosajis dakkár rutiinnat.

Jus jáhkát ahte fuollaolbmot leat searvvis veahkaválddis dahje illastemiin, dahje jus sii dihtet dan birra nu ahte eai hehtte, de ii galgga sidjiide muitalit ahte dieđihat mánáidsuodjalussii.

Bufdir.no:s sáhtát lohkat eanet dan birra movt dieđihit mánáidsuodjalussii.

Ved

Muhtem vælgo vahágahttema ja illastime aktijvuodan

Jus li bargonit ulmutjij dahkamuhá ja åtsådalá vahágahttemav jali illastimev, de hæhttu vælgojt ájádallat. Dán bielen máhtá låhkåt vehi sjávodisvuodavælgo, diededimvælgo ja hieredimvælgo birra. Mujte val hieredimvælggo le ájnnasabbo gå sjávodisvuodavælggo.

Ikon tilhørende

Hieredimvælggo vahágahttema ja illastime aktijvuodan

Stráffalága mærrádusáj milta hieredime hárráj, le juohkkahasj vælggogis «diededime baktu jali ietjá láhkáj gæhttjalit hieredit dagov mij le stráffudahtte jali dav mij tjuovvu dassta, dalloj gå la ájn máhttelis ja gå diehtá jali le árvvedahtte juoga l dáhpáduvvám jali sjaddá dáhpáduvvat».

Hieredimvælggo gullu 53 genga sierra láhkadoadjemij, ja 18 dajs guosski vahágahttemij ja illastibmáj. Hieredimvælggo doajmmá vieledahtek sjávodisvuodavælgguj.

Dánna máhtá vuojnnet makkir vahágahttem- ja seksuála láhkadoadjemij vælggo gullu.

Vælggo hieredit båhtusijt ja vahágahttemijt

Jus dahko mij máhttá stráffuduvvat juo le dagádum, le dujna hieredimvælggo dåssju jus diedá jali árvveda dahko ådåsis dagáduvvá. Dujna le vælggo hieredit gå dån diededime baktu hiereda alvos tjuovvusijt dagos, degu gå juo dagádum vahák værrán.

Ájnegis vælggo

Hieredimvælggo gullu midjij divnajda. Jus le fáhkaulmusj ja dujna li barggoguojme jali barggooajve gudi e ájádalá sæmmi láhkáj gå dån ja jáhke alvos láhkadoadjem sjaddá dáhpáduvvat, le dujna huoman vælggo hieredit jus iesj jáhká dat sjaddá dáhpáduvvat. Ulmutja hægga ja varresvuohta le ájnnasamos.

Boarkkit hieredimvælgov

Jus ij alvos láhkadoadjemav hiereda, de máhtá sáhkov giesset jali jagev giddagisán tjåhkkåhit.

Lågå láhkatevstav §196 sválldasin lovdata.no

Ikon tilhørende

Hieredimvælggo le ájnnasabbo gå sjávodisvuodavælggo

Varresvuodabarggen jali virgálattjan skåvlån jali mánájårruhin, le dujna degu oajvvenjuolgadussan sjávodisvuodavælggo, ietján dalloj gå la sierra miededibme jali láhkaloahpádus mij fámoduhttá sjávodisvuodavælgov, degu diededimvælggo mánájsuodjalussaj jali hieredimvælggo.

Barggijn suohkana ja priváhta mánájårruhijn le sjávodisvuodavælggo háldadimlága ja mánájårojlága milta.

Åhpadiddjijn ja virgálattjajn ålmulasj skåvlån, priváhta skåvlåjn le sjávodisvuodavælggo háldadimlága, åhpaduslága ja friddjaskåvllålága milta.

Varresvuodabarggijn ja virgálattjajn varresvuoda- ja huksodievnastusán le sjávodisvuodavælggo varresvuodabarggijlága milta. Sjávodisvuodavælggo gullu aj oahppijda ja studentajda åhpadusán.

Máhtá låhkåt ienebuv sjávodisvuodavælgo birra, miededime ja tjuolldusa birra sjávodisvuodalágas varresvuodadirektoráhta næhttabielijn.

Ikon tilhørende

Diededimvælggo

Ienemusájn gudi ulmutjij barggi le láhkamierredum jali ietjastis mierredum vælggo diededit mánájsuodjalime dievnastussaj

  • “gå la sivva jáhkket muhtem mánná vájveduvvá jali sjaddá dav gierddat, ja vánet huvsaduvvá bæjválasj huvson jali ietján huvsodisvuodav váset,
  • gå la sivva jáhkket mánán la hæggavádálasj jali ietjá alvos skihpudahka jali vahák ja ij besa guordallamij jali dálkudibmáj, jali doajmmahieredum mánná jali sierra sujttujtjanádum mánná ij oattjo ietjas dárbov dálkudibmáj jali åhpadussaj,
  • gå mánná vuoset ulmutjahttemgássjelisvuodajt gå alvos kriminalitiehttaj sehkan, gárevábnnasijt iehpet adná jali ietjá dábedis ulmutjahttemav vuoset,
  • gå sivva le jáhkket muhtem mánná ávkkiduvvá jali sjaddá ávkkiduvvat almasjoasestibmáj.”

Diededimvælggo mánájsuodjalime dievnastussaj le guovteåsak. Dujna le aj vælggo diedojt vaddet dalloj gå mánájsuodjalime dievnastus gájbbet dav.

Priváhta ulmutjin le dujna morálasj, valla ij juridihkalasj åvdåsvásstádus diededit.

Diededimvælggo mánájsuodjalussaj le reguleridum mánájsuodjalimlágan § 6-4, ja gåvviduvvá sierralágajn duon dán almulasj dievnastussaj ja virgálattjajda, degu  mánájårojláhka § 22åhpadusláhka § 15-3 ja varresvuodabarggijláhka § 33.

Diededit mánájsuodjalussaj

Dárbaha gus rádev jus ájádalá diededit muhtem måråstimev, de máhtá riŋŋgut mánájsuodjalime dievnastussaj ja rádudallat ássje birra tjiegot.

Gåvvå suohkanij mánájsuodjalime dievnastusájs

Diededimvælggo mánájsuodjalime dievnastussaj le individuála ássje. Muhtem barggosajijn li vuoge gåktu ulmutja diededi – gehtja jus dakkár vuoge li duv barggosajen.

Jus jáhká sujttobargge li siegen muhtem vahágahttem ássjen ja illastimen, jali diedá dan birra vani hieredik, e sij galga diededuvvat dalloj gå mánájsuodjalussaj diededa. 

Lågå lagábut gåktu galga mánájsuodjalussaj diededit sválldasin bufdir.no.

Ved

Såemies dïedth gosse vædtsoesvoete jïh daaresjimmie

Jis almetjigujmie barkeminie jïh vædtsoesvoetem jallh daaresjimmieh vueptesth, tjoerh ovmessie dïedti mietie fearadidh. Daennie sæjrosne maahtah ånnetji lohkedh sjaevehtsvoetedïedten, bievnemedïedten jïh hööptemedïedten bïjre. Mujhtieh hööptemedïedte iktesth sjaevehtsvoetedïedten åvtelen båata.

Ikon tilhørende

Hööptemedïedte gosse vædtsoesvoete jïh daaresjimmie

Bysvehtslaaken njoelkedassen mietie hööptemen bïjre, fïereguhte dïedtem åtna «pollisese bïeljelidh jallh jeatjahlaakan pryövedh meadtoem jallh illedahkh meadtoste hööptedh, akten baelien gosse annje gåarede, jïh vååjnoe goh seekere jallh jeenjemasth vååjnoe dahkoe lea dorjesovveme jallh sæjhta dorjesovvedh».

Hööptemedïedte lea faamosne 53 ovmessie meadtojde, jïh 18 daejstie leah sjyöhtehke gosse vædtsoesvoete jïh daaresjimmie.

Daesnie maahtah vuejnedh mejtie vædtsoesvoete- jïh seksuaalemeadtojde dïedte lea faamosne

Dïedte illedahkh jïh skaarah hööptedh

Jis meadtoe joe lea dorjesovveme, dov lea hööptemedïedte ajve gosse aervedh dahkoe sæjhta jallh sån sæjhta mubpesth dorjesovvedh. Dov lea aaj dïedte hööptedh jis datne dov bïeljelimmine maahtah itjmies illedahkh dahkoste heerredidh, goh akte joe sjugniehtovveme skaara maahta vïerrebe sjïdtedh.

Individuelle dïedte

Hööptemedïedte lea faamosne gaajhkesidie. Jis datne faagealmetje jïh barkoeguejmieh jallh åvtehkem åtnah mij ij leah sïemes itjmies meadtoe sæjhta sjugniehtovvedh, dov lea annje dïedte pryövedh hööptedh jis datne jïjtje veanhtah daate sån sæjhta sjugniehtovvedh. Almetjen jielede jïh healsoe mij ellen vihkielommes.

Meadtoe hööptemedïedtese

Jis baajh årrodh itjmies meadtoem hööptedh, maahtah böötine jallh faangkegåetine bysvedh akten jaepien raajan.

Lohkh laaketeekstem § 196 sijjesne lovdata.no

Ikon tilhørende

Hööptemedïedte sjaevehtsvoetedïedten åvtelen båata

Goh healsoebarkije jallh barkije skuvlesne jïh maanagïertesne, tjoerh åejvienjoelkedassine dov sjaevehtsvoetedïedtem bååjhtedh, jis ij jååhkesjimmie jallh reaktavåarome gååvnesh mij sjaevehtsvoetedïedtem heajhta, goh bievnemedïedte maanavaarjelæmman jallh hööptemedïedte.

Gaajhkh barkijh tjïelten jïh privaate maanagïertine sjaevehtsvoetedïedtem utnieh reeremelaaken jïh maanagïertelaaken mietie.

Lohkehtæjjah jïh barkijh byögkeles skuvlesne, privaate skuvline jïh plearoeh sjaevehtsvoetedïedtem utnieh reeremelaaken, ööhpehtimmielaaken jïh frijjeskuvlelaaken mietie.

Healsoebarkijh jïh barkijh healsoe- jïh hoksedïenesjisnie sjaevehtsvoetedïedtem utnieh healsoebarkijelaaken mietie. Sjaevehtsvoetedïedte lea aaj faamosne learoehkidie jïh studeentide lierehtimmesne.

Maahtah vielie lohkedh sjaevehtsvoetedïedten, jååhkesjimmien jïh lutniestimmien bïjre sjaevehtsvoetedïedteste healsoedirektoraaten nedtesæjrojne.

Ikon tilhørende

Bievnemedïedte

Doh jeenjemes almetjh mah almetjigujmie barkeminie aktem laakevïedteldihkie jallh jïjtjevïedteldihkie dïedtem utnieh maanavaarjelimmiedïenesjasse bïeljelidh

  • «gosse maahta aerviedidh maana daaresjimmiem dååjroe jallh sæjhta dam dååjredh, itjmies vaanoeh dååjroe biejjieladtje hoksesne jallh jeatjah itjmies hoksevaanoe,
  • gosse maahta aerviedidh maana skïemtjelassem åtna mij jieledem håvhtede jallh jeatjah itjmies skïemtjelassem jallh skaaram åtna jïh ij goerehtæmman jallh båehtjierdæmman båetieh, jallh maana giehpiedamme funksjovnemaahtojne jallh maana stoerre daerpiesvoetigujmie ij sov sjïere båehtjierdimmiem jallh lierehtimmiem åadtjoeh
  • Gosse maana itjmies dåemiedimmietsagkesh vuesehte goh itjmies meadtoem jallh meadtoem gellien aejkien dorje, ruvsemehtieh båajhtoehlaakan nuhtjie jallh jeatjah såarhts nåårmehts dåemiedimmiem vuesehte
  • Gosse maahta aerviedidh maana åtnasåvva jallh sæjhta åtnasovvedh almetjedoekemasse.»

Bievnemedïedte lea guektelen juakasovveme. Dov lea aaj dïedte bïevnesh vedtedh gosse maanavaarjelimmiedïenesje dan bïjre birrie.

Goh privaate almetje dov lea dïedte moraalen mietie, men ij dïedte juridihken mietie, bïeljelidh.

Bievnemedïedte maanavaarjelæmman lea stuvresovveme maanavaarjelimmielaakesne § 6-4, jïh vååjnesasse båata sjïerelaakine joekehts byögkeles dïenesjidie jïh barkijidie, goh maanagïertelaake § 22, ööhpehtimmielaake § 15-3 jïh healsoebarkijelaake § 33.

Maanavaarjelæmman bïeljelidh

Jis raerieh daarpesjh mejtie byörh akten tjoeperdimmien bïjre bïeljelidh, maahtah maanavaarjelimmiedïenesjasse ringkedh jïh aamhtesem anonyjme digkiedidh.

Bijjieguvvie tjïelten maanavaarjelimmiedïenesji bijjeli

Bievnemedïedte maanavaarjelimmiedïenesjasse lea individuelle. Såemies barkoesijjieh rutijnh utnieh guktie edtja bïeljelidh – gïehtjh mejtie lea rutijnh dov barkoesijjesne.

Jis veanhtah hoksealmetje/hoksealmetjh maehtieh meatan årrodh vædtsoesvoetesne jallh daaresjimmine, jallh dan bïjre daejrieh bielelen dam heerredidh, ih edtjh dejtie bïeljelidh datne maanavaarjelæmman bïeljelh.

Maahtah vielie lohkedh guktie lea maanavaarjelæmman bïeljelidh sijjesne bufdir.no.