Movt hehttet?
Sáhtát hehttet veahkaválddálaš- ja seksuálaláhkarihkkumiid dainna lágiin ahte dieđihat politiijaide dahje mánáidsuodjalussii, dahje ahte veahkehat gillájeaddji sihkarvuhtii, ovdamearkka dihte heahteguovddážii, buohccivissui dahje eará oadjebas báikái. Veahkaválddi oktavuođas rávisolbmuid gaskka lea dehálaš árvvoštallat sáhttet go mánát maid gillát.
Dahkanmolssaeavttut
Dus leat máŋggalágan vejolašvuođat movt dahkat, ja dat vuolgá das man duođalaš dilli lea man hoahppu gillájeaddjis lea. Lea dehálaš ahte sihkkarit dieđát ahte dat maid dagat lea heivvolaš hehttendahku.
Jus lea heagga- ja dearvvašvuođavárra, de fertet jođánit dahkat juoidá. Jus lea vejolaš, geahča, jearat ja guldal su geasa guoská ja gávnnaheahkki ovttas oadjebas čovdosiid. Jus galggat bissehit veahkaválddi dahje illasteami mii lea dáhpáhuvvame, dahje ahte lea stuora várra ahte fargga dáhpáhuvvá veahkaváldi dahje illasteapmi, de lea sihkkareamos ja beaktileamos váldit oktavuođa politiijaiguin.
Árvvoštallat eará molssaeavttuid go ahte dieđihit politiijaide, lea hui áigeguovdil go dus lea vuođđu jáhkkit ahte váldit oktavuođa politiijaiguin ii dagat nohkka jođánis reakšuvnna. Sáhttá maid leat áigeguovdil go gillájeaddji garrasit vuosttalda dan ahte váldit oktavuođa politiijaiguin, muhto sáhttá dolvojuvvot sihkarvuhtii earáládje.
Muitte maid árvvoštallat maid don sáhtát dahkat váldin dihte vára sus ja vejolaččat suddjet su geasa guoská dassážii go eará veahkki lea ásahuvvon.
Dáppe sáhtát lohkat eanet hehttengeatnegasvuođa birra práksisis.
Leage čorgat ja čielggas
Go hehttengeatnegasvuohta lea vuolggahuvvon, de lea dehálaš ovttasbargat suinna geasa guoská – beroškeahttá lea go mánná vai rávisolmmoš.
Geahča ja guldal su gean ovddas balat. Jus lea vejolaš, šiehtat suinna maid don muitalat geasa, movt ja goas, ja plánejeahkki ovttas movt galggat hehttet. Jus lea beare áŋgir, de sáhttá leat bahá ahte son geasa guoská, balddáska, ii ge šat muital eanet ja ahte geassá ruovttoluotta dan maid lea muitalan. Lea dehálaš doalahit luohttevašvuođa.
Huma čielgasit ja čorgadit. Muital man dihte don balat ja ahte dus lea geatnegasvuohta dieđihit go leat ožžon diehtit juoidá man dihte balat ahte juoga duođalaš sáhttá dáhpáhuvvat. Muital ahte dákkár dilálašvuođain lea heagga ja dearvvašvuohta buot deháleamos, ja ahte geatnegasvuohta gusto liikká vaikko gillájeaddji ii hálit ahte dieđihat. Jus leat ámmátolmmoš geas lea jávohisvuođageasku, de čilge ahte hehttengeatnegasvuohta gusto beroškeahttá jávohisvuođageaskkus.
Jus eahppi šatta ovttaoaiviliidda, de muitte liikká dieđihit dan maid dagat ja movt ášši joatkašuvvá. Ale juogat eanet jávohisvuođageaskku vuollásaš dieđuid go dan maid lea dárbbašlaš hehtten dihte.
Dialoga lea dehálaš
Muhtomin gáibida dilálašvuohta jođánis daguid, eará háviid ges lea lunddolaš hupmat suinna geasa guoská ja ahte háhkat eanet dieđuid ovdal go váldá oktavuođa politiijaiguin dahje earáládje hehtte.
Sáhttá leat hástaleaddji vihkket ja buohtastahttit iešguđetlágan vuhtiiváldimiid. Maid galggat dahkat vuolgá das man hoahppu ja duođalaš lea, ja gillájeaddji agis ja láddamis. Huma suinna ja guldal su geasa guoská, jus lea vejolaš dan dahkat. Geahččaleahkki nu bures go vejolaš gávnnahit buriid ja oadjebas čovdosiid ovttas.
Luohte alccet
Sáhttá leat hástaleaddji árvvoštallan man jáhkehahtti lea ahte juoga boahtá dáhpáhuvvat, ja man hoahppu ja várálaš dat lea gillájeaddjái. Sáhttá šaddat vel váddáset dat ahte sáhtát massit oktavuođa suinna ja luohttevašvuođa sus gii lea muitalan dutnje ášši birra, jus dieđihat su dáhtu vuostá. Nuppi bealis ges sáhttá dat olmmoš dovdat geahpádusa go don válddát ovddasvástádusa dieđihit. Dieđihit ii leat álo luohttámušrihkkun.
Ii leat álo nu álki veardidit hui duođalaš dilálašvuođaid, muhto go lea dárbbašlaš, de fertet luohttit iežat árvvoštallamii ja dahkat dan mielde. Geahččal veahkehit nu bures go sáhtát, oza váikko ráđiid, luohte iežat jierbmái ja iežat árvvoštallamiidda.
Iskanlistu
- Árvvoštala dilálašvuođa – muitte ahte heagga ja dearvvašvuohta lea buot deháleamos.
- Jus vejolaš, huma suinna ja guldal su geasa ášši guoská ja geahččaleahkki gávdnat buriid čovdosiid ovttas.
- Muital man dihte don balat ja du hehttengeatnegasvuođa birra.
- Šiehtadeahkki maid muitalat geasa, movt ja goas.
- Ale muital eanet jávohisvuođageaskku vuollásaš dieđuid earáide go dárbbašlaš jus dus lea jávohisvuođageasku.
- Váldde oktavuođa politiijaiguin jus lea heahti ja várálaš.
- Váldde oktavuođa mánáidsuodjalusain go mánát leat searvvis.
- Váldde vára gillájeaddjis dassážii go eará veahkki olle.
Gåktu hieredit?
Dån máhtá hieredit vahágahttem- ja seksuála láhkadoadjemijt gå diededa politijjaj jali mánájsuodjalussaj, jali viehkeda suv guhti le bahojduvvam juogu dalo hiehteguovdátjij, skihppijviessuj jali ietjá oaggás sadjáj. Jus le vahágahttem ållessjattugij gaskan, de le ájnas árvustallat jus máná li aj guoskadallam.
Dåmadimalternatijva
Gatjálvis dile alvosvuodas ja man gáhttjo ássjen le, gávnnuji moadda dåmadimalternatijva. Ájnas le vaj visses le dav majt dagá máhttá hieredit.
Jus le vádá hæggaj ja varresvuohtaj, de viertti jåhtelit dåmadit. Jus máhttelis, åtsåda, gatjáda ja gulldala suv gesi ássje guosská ja gæhttjalihtte aktan gávnnat buorre tjoavddusijt. Jus galga vahágahttemav jali illastimev mij la dáhpáduvvamin boarkkit, jali le váda dát le dáhpáduvvamin ruvvaláhkáj, le buoremus politijjaj diededit.
Árvustallat alternatijvajt gå politijjaj diededit, le sierraláhkáj ájnas jus árvveda gå politijjaj diededit de ij dáhpáduvá mige dalága. Máhttá aj liehket dalloj jus bahojduvvam vuostelt politijjaj diededimes, valla máhttá oaggásvuohtaj boahtet ietjá láhkáj.
Mujte aj árvustallat gåktu máhtá huksat suv ja soajttá aj gåktu oaggit suv dasik ietjá viehkke boahtá.
Dánna máhtá ienebuv låhkåt gåktu hieredimvælgov dåmadit.
Tjielgugit tjielggit
Gå hieredimvælggo le dagádum, de la ájnas aktan barggat sujna gesi guosská – juogu dal le mánná jali ållessjattuk.
Váksjuda ja gulldala majt sån javllá. Jus máhttelis, de sjiehtadalá majt iehtjádijda máhtá giehttot, goassa ja gåktu, ja bieddje aktan plánav gåktu hieredibme galggá dáhpáduvvat. Jus ilá råhtot ratjá, de máhttá sån gev viehkeda ballát, ietjas måskostit ja gæssádit ierit. Ájnas la luohtádusáv bisodit.
Tjielgugit tjielggi. Giehto manen måråsta ja dujna l vælggo diededit gå diedá juoga alvot máhttá dáhpáduvvat. Tjielggi manen dån hæhttu berustit hekkav ja varresvuodav dakkár dilen, ja vælggo le vájku sån ij sidá dån galga diededit. Jus dån le virgálasj ja dujna l sjávodisvuodavælggo, de tjielggi gåktu dujna le hieredimvælggo vájku le aj sjávodisvuodavælggo.
Jus æhppe guorrasa, de mujte huoman giehttot majt dån dagá ja gåktu ássjijn sjaddá. Ale juogada diedojt ma sjávodisvælgo vuolláj gulluji ienni gå dav majt dárbaha hieredime hárráj.
Dialåvggå le ájnas
Muhttijn viertti råhtot dåmadit, ietjá bále le luondulasj ságastit sujna gesi ássje guosská ja åttjudt ienep diedojt åvddål politijjaj diededa jali hiereda ietjá láhkáj.
Máhttá liehket hásstalussan vieledimijt biedjat buohta nubbe nuppe. Dav majt galga dahkat, boahtá dassta man gáhtjos dille le, man alvos la ássje, ja aj guoskadalle áldar ja ållesvuohta. Jus máhttelis, ságasta sujna ja gulldala majt giehttu. Gæhttjalihtte nav guhkás gå máhttelis gávnnat buorre ja jasskis tjoavddusijt aktan.
Åskelda allasit
Máhttá liehket hásstalussan árvustallat jus le jáhkedahtte juoga dáhpáduvvá ja man gáhtjos ja vádálasj dille le guoskadalláj. Gå diedá dån máhtá masset aktijvuodav sujna ja luohtádusáv sujsta guhti la dunji åskeldam jus diededa suv sidoda vuosstij, máhttá masjvalduhttet ássjev. Nuppe guovlluj máhttá sån dåbddåt buorren jus dån váldá åvdåsvásstádusáv ja diededa. Diededit ij dárbaha liehket sæmmi gå luohtádusáv doadjet.
Ij le álkke árvvádallat sierra gássjelis dilijn, valla gå hæhttu, de viertti åskeldit ietjat árvustallamijda ja dåmadit dan milta. Gæhttjala nav buoragit gåk máhtá viehkedit, åhtsåt rádijt jus dárbaha, åskeldit ietjat dádjadussaj ja dájdduj.
Dárkastus
- Árvustalá dajt diedojt ma li dujna – mujte hægga ja varresvuohta le ájnnasamos.
- Jus máhttelis, ságasta sujna gesi ássje guosská ja gulldala majt giehttu ja åhttse buorre tjoavddusijt aktan.
- Giehto manen måråsta ja ietjat vælgov hieredit.
- Sjiehtadalle majt giehto ja gesi, gåktu j goassa.
- Jus le dujna sjávodisvuodavælggo, de ale juogada ienep diedojt gå dárbulasj.
- Válde aktijvuodav politijjajn jus dille le gáhtjos ja vádálasj.
- Válde aktijvuodav mánájsuodjalusájn gå mánájs le gatjálvis.
- Huvsa guoskadallev desik ietjá viehkke boahtá.
Guktie hööptedh?
Maahtah vædtsoesvoete- jïh seksuaalemeadtoeh hööptedh jis pollisese jallh maanavaarjelæmman bïeljelh, jallh viehkehth dam mij dagkerh meadtoeh dååjroe jearsoesvoetese båetedh, vuesiehtimmien gaavhtan aehpiejarngese, skïemtjegåatan jallh jeatjah jearsoe sæjjan. Vædtsoesvoetesne geerve almetji gaskem lea vihkele vuarjasjidh mejtie maanah aaj leah dam dååjreme.
Dahkoealternatijvh
Jearohke tsiehkien itjmiesvoeteste jïh man fuehpie lea dïsse mij dam dååjroe, sïjhth jienebh dahkoealternatijvh utnedh. Vihkele datne lea jearsoe dïhte maam datne darjoeh lea sjiehteles hööptedh.
Jis jielede jïh healsoe leah vaahresne, tjoerh maam joem varke darjodh. Jis gåarede, vïhtesjh, gihtjh jïh goltelh dam man bïjre lea, jïh laavenjostede jearsoe raerieh gaavnedh. Edtjh vædtsoesvoetem jallh daaresjimmieh tjöödtjestidh mah dorjesuvvieh, jallh vaahra vædtsoesvoete jallh daaresjimmie maahta sjugniehtovvedh varke, maahta ellen bööremes jïh radtjoesommes årrodh pollisem gaskesadtedh.
Jeatjah alternatijvh vuarjasjidh goh pollisese bïeljelidh, lea joekoen sjyöhtehke gosse veanhtah pollisine gaskesadtedh ij nuekie varke reaksjovnem vedtieh. Maahta aaj sjyöhtehke årrodh gosse dïhte mij dagkerh meadtoeh dååjroe ij sïjhth datne edtjh pollisese bïeljelidh, men maahta dam jearsoesvoetese viehkiehtidh jeatjahlaakan.
Mujhtieh aaj vuarjasjidh maam maahtah darjodh juktie gorredidh jïh dagke aaj vaarjelidh dam man bïjre lea, goske jeatjah viehkie lea tseegkesovveme.
Daesnie maahtah vielie lohkedh hööptemedïedten bïjre rïektesisnie.
Årroeh eensi jïh tjyölkehke
Gosse hööptemedïedtem nuhtjeme, dellie vihkele laavenjostedh dejnie man bïjre lea – seamma mejtie lea maana jallh geerve almetje.
Vïhtesjh jïh goltelh dam mestie tjoeperdh. Jis gåarede, seamadidie dan bïjre maam guhkiebasse soptsesth jïh gïese, guktie jïh gåessie, jïh soejkesjidie ektesne guktie hööpteme edtja sjugniehtovvedh. Jis datne fer sneehpes, vaahra maahta sjïdtedh dïhte man bïjre lea bïlleje, ij sïjhth dan bïjre soptsestidh jallh jeahta ij leah saatnan maam lea aarebi soptsestamme. Vihkele leajhtadimmiem utniehtidh.
Årroeh tjyölkehke jïh eensi. Soptsesth man åvteste datne tjoeperdh jïh dov lea dïedte bïeljelidh gosse åådtjeme maam akt daejredh mestie bïllh mij akt itjmies maahta sjugniehtovvedh. Soptsesth dagkerh tsiehkine tjuara voestegh jieledem jïh healsoem krööhkestidh, jïh dïedte lea faamosne jalhts dïhte ij sïjhth datne bïeljelh. Jis dov lea barkoe jïh sjaevehtsvoetedïedtem åtnah, tjïelkesth hööptemedïedte lea faamosne jalhts dov lea sjaevehtsvoetedïedte.
Jis idie sïemes sjïdth, mujhtieh læjhkan bievnedh maam darjoeh, jïh mij vielie sjugniehtåvva aamhtesisnie. Aellieh vielie bïevnesh sjaevehtsvoetedïedtine mubpiejgujmie juekieh, goh dïhte mij lea daerpies juktie hööptedh.
Gaskesadteme vihkele
Såemies aejkien tsiehkie kreava datne maam joem varke darjoeh, såemies aejkien lea iemie dejnie soptsestidh man bïjre lea, jïh vielie bïevnesh reebledh åvtelen pollisem gaskesadth jallh jeatjahlaakan hööpth.
Maahta haestije årrodh joekehts tsiehkieh sinsitnien vööste vïekesjidh. Maam sïjhth darjodh sæjhta jearohke årrodh man hïehkede tsiehkie lea, man itjmies lea, jïh aaltere jïh man geerve almetje lea. Jis gåarede, soptsesth dejnie jïh goltelh dïsse man bïjre lea. Voejhkelh dan gåhkese gåarede hijven jïh jearsoe raerieh ektesne gaavnedh.
Leajhtedh jïjtjemdh
Maahta haestije årrodh vuarjasjidh man stoerre nuepie lea naakede sæjhta sjugniehtovvedh, jïh man hïehkede jïh vaarege tsiehkie lea. Jis datne maahtah gaskesem dassedh dejnie mij dutnjien beavneme jïh ih vielie dan leajhtadimmiem utnieh, jis altese væljoen vööste bïeljelh, dellie gaajhke maahta geervebe sjïdtedh. Mubpene bielesne sååjhtoe dïhte buerebe domtoe gosse datne dïedtem vaaltah bïeljelidh. Bïeljelidh ij daarpesjh årrodh datne leajhtadimmiem tsööpkh.
Ij leah aelhkie joekoen itjmies tsiehkiej gaskem vïekesjidh, men gosse daerpies, tjoerh jïjtjedh vuarjasjæmman leajhtadidh jïh maam joem darjodh. Pryövh dan hijvenlaakan maahtah viehkiehtidh, ohtsh raerieh, leajhtedh jïjtjedh jïermijesvoetese jïh guktie jïjtje aamhtesem vuarjesjh.
Gïehtjedimmielæstoe
- Vuarjesjh bïevnesidie mejtie åtnah – mujhtieh jielede jïh healsoe gaajhken åvtelen båetieh.
- Jis gåarede, soptsesth jïh goltelh dïsse man bïjre lea, jïh pryövh hijven raerieh ektesne gaavnedh.
- Soptsesth man åvteste tjoeperdh jïh dov dïedten bïjre hööptedh.
- Seamadidie dan bïjre maam guhkiebasse soptsesth, gïese, guktie jïh gåessie.
- Jis dov lea sjaevehtsvoetedïedte, aellieh juekieh vielie bïevnesh sjaevehtsvoetedïedtine mubpiejgujmie goh daerpies.
- Gaskesadth pollisem jis tsiehkie lea hïehkede jïh vaarege.
- Gaskesadth maanavaarjelimmiem gosse lea maanaj bïjre.
- Gorredh dam mij vædtsoesvoetem jïh daaresjimmiem dååjroe goske jeatjah viehkie båata.
