– Nie dat ferte leat

Hehttengeatnegasvuohta mielddisbuktá válljemiid mat sáhttet leat váddásat, maiddái fágaolbmuide nu go doaktáriidda ja oahpaheddjiide.

Hehttengeatnegasvuođa ulbmil lea hehttet illasteami ja veahkaválddi. Medisiinnalaš bargiin manná hehttengeatnegasvuohta jávohisvuođageaskku ovdalii.

Oallugiid mielas geat barget dearvvašvuođasuorggis lea hui váttis balanseret dan mii suodjala pasieantta ja dan maid hehttengeatnegasvuohta gáibida, ja sáhttá leat bahá jurddašit ahte olmmoš suodjala pasieantta jus ii dieđit juoga man birra mas sáhttet leat negatiiva váikkuhusat. Muhto lea go nu riekta dahkat?

Birgit Lie lea olu jagiid bargan doavttirin. Dál jođiha son Spesialiserejuvvon psykosomatihka ja traumaid poliklinihkkaossodaga Sørlanda buohcciviesus. Son lea moanat gerddiid šaddan váttis vihkkedallamiidda daid jagiid go lea bargan dearvvašvuođasuorggis.

– Lea čielga ášši ahte lea váttis. Jus dus lea pasieanta geasa leat huksen luohttámuša, de sáhttá dovdot dego luohttámušrihkkumin jus ovdamearkka dihte dieđiha juoidá maid lea beassan doavttirin diehtit, mánáidsuodjalussii dahje politiijaide. Pasieanta sáhttá álkit dovdat iežas beahtahallan. Seammás, jus olmmoš galgá dikšut traumaid, de ii sáhte lihkostuvvat jus pasieanta ain vásiha traumaid dahje illastemiid, dadjá Lie.

Lie lea iežas bargoeallima čađa oassálastán moanat instánssaid ja bálvalusaid huksemiidda, earret eará Našuvnnalaš máhttoguovddáža veahkaválddi ja traumáhtalaš streassa birra. Doavttirin ja jođiheaddjin dearvvašvuođasuorggis lea Lie ieš dovdan movt lea leat dakkár dilálašvuođas gos galgá sihke váldit vuhtii pasieantta ja lága mii sihtá dieđihit jus diehtá maidege.

– Juoga mii orro váttis lea rievttimielde oalle álki. Láhka gávdno dan dihte go dasa lea dárbu. Mis ii ábut leat nu ahte doaktárat dahje eará dearvvašvuođabargit dihtet ahte pasieanttat vásihit roavva veahkaválddi dahje illastemiid, nu ahte eai geahččal bissehit daid. Šaddá áibbas veadjemeahttun jus olmmoš ieš galgá veardidit áššis áššái. Jus olmmoš diehtá ahte muhtun gillá diekkáriid, de lea olbmos dušše okta válljejupmi – ja dat lea muitalit, dadjá Lie.

Lie deattuha maid dan ahte psykiátralaš dearvvašvuođafálaldagas sáhttá vásihit dakkár diliid ahte pasieanta mii lea doppe dikšume traáumaid maid leat boahtán illasteamis dahje guhkes áiggi veahkaválddis, sáhttá ain vásihit sullasaččaid.

– De han lea veadjemeahttun dikšuid daid traumaid. Dan ii oba sáhte ge – ja daid dilálašvuođain lea maid dárbbašlaš vai sáhttá lihkostuvvat dainna ahte addit dan dearvvašvuođafálaldaga masa lea dárbu, dadjá son.

Oallugiid mielas lea hehttengeatnegasvuohta, ja ráŋggáštuslága paragráfa 196, eahpečielga mearrádus – muhto Lie mielas lea da hui álkes oassi lágas. Dat muitala čielgasit olbmuid, ja nu maid fágaolbmuid, geatnegasvuođa geahččalit hehttet dilálašvuođaid gos muhtun gillá veahkaválddi lagas oktavuođain, inseastta ja sullasaččaid.

– Mis lea áibbas čielga láhka, mu mielas. Dan ferte dušše doahttalit, loahpaha son.