Olbmot dihte ahte juoga lei boastut
Marius Bråtelunda áhčči illastii su seksuálalaččat logi jagi čađa. Maŋitáiggis lea son ipmirdan ahte sihke ránnját ja doaktárat dihte ahte «juoga» lei boastut.
Marius lei guđajahkásaš vuosttaš geardde go su áhčči veagalválddi su. Veagalváldimat jotke dassážii go lei 16-jahkásaš. Heahpaneami dihte son ii muitalan oktiige dan birra, muhto sihke ránnját ja mánáiddoavttir čilgejedje rievttis ahte sii ledje vuohttán ahte juoga lei boastut, muhto sii eai válljen dieđihit eai politiijaide, eai ge mánáidsuodjalussii.
– Olbmot leat diehtán ahte juoga dáhpáhuvai. Erenoamážit skuvllas. Mus lei olu jávkan, in ge lean beasa aktiiva diimmuin. Ránnját ledje gullán olu huikiimiid ja alla jienaid, nu ahte mun dieđán ahte olbmot dihte ahte juoga dáhpáhuvai, muitala Marius Bråtelund.
Hehttengeatnegasvuođa mielde lea dat ráŋggáštahtti jus ii geahččal hehttet dakkár illastemiid maid Marius Bråtelund gillái – muhto dan eai dieđe nu oallugat.
Dán áigge mátkkošta Marius ja doallá logaldallamiid, son muitala sihke iežas vásáhusaid birra ja dan deaivvadeami birra vuogádagain go son viimmat 16-jahkásažžan oaččui veahki. Son oaivvilda ahte sii dihtet beare unnán, sii barget mánáiguin ja nuoraiguin, daid signálaid birra maid illasteami gillájeaddjit čájehit. Dan dihte son bargá dan ovdii ahte oažžut stuorát fuomášumi sihke oahpaheaddje-, sosionoma- ja mánáid- ja nuoraidbargiidoahpuin.
– Mu doavttir mánnán, lei oaidnán sihke sáhppes mearkkaid ja eará fysalaš mearkkaid, ii ge dieđihan dan. Mu mielas lea dat oba passiiva dahkku, ahte olmmoš doavttirin ii váldde dan ovddasvástádusa mii čuovvu diekkár barggu. Mu mielas lea dat oba váivi. Ipmirdan gal ahte ii leat álki, muhto livččii olu buoret dieđihit beare máŋgii, go beare unnán, dadjá Bråtelund.
Jurddašat go lea go dus hehttengeatnegasvuohta?
Dá leat vihtta jearaldaga mat sáhttet leat ávkin.
Hehttengeatnegasvuohta gusto earret eará dakkár diliin main lea várra ahte sáhttá geavvat veagalváldin, goddin, illasteapmi lagas oktavuođain dahje seksuála illasteapmi mánáid vuostá. Dat leat dagut maid ráŋggáštuslága paragráfa 196 gokčá.
Muhtomin dieđát sihkkarit, eará háve ges lea unohis jáhkku. Lea doarvái ahte oaivvildat ahte lea jáhkehahtti ahte dahku boahtá dáhpáhuvvat. Dus lea dalle hehttengeatnegasvuohta. Dan dus lea maid jus jáhkát ahte dahkku sáhttá geardduhuvvot.
Jus sáhtát, de galggat geahččalit hehttet dagu dáhpáhuvvamis. Jus dahku lea jo dáhpáhuvvan, de lea dus geatnegasvuohta hehttet eanet vahágahttimiid.
Dus ii leat hehttengeatnegasvuohta jus lea heagga- ja dearvvašvuođavárra.
Ii ovttasge leat geatnegasvuohta dahkat nu ahte ieš dahje eará vigiheamit sáhttet áššáskuhttot. De fertet geahččalit hehttet eará ládje go dieđihit politiijaide. FUOMÁŠ ahte ii leat nu jus gillájeaddji lea vuolleahkásaš ja son guhte ii hehtte, sus lea fuolahusovddasvástádus máná ovddas. Dalle fertet hehttet vaikko sáhtát ge ieš dahje earát áššáskuhttot.
Jus vástádus dáidda jearaldagaide lea «Juo», de lea dus geatnegasvuohta dieđihit politiijaide dahje eará ládje geahččalit hehttet dagu dáhpáhuvvamis. Muitte ahte hehttengeatnegasvuohta álo manná jávohisvuođageaskku ovdalii, jus dus lea dakkár.
Bråtelund mielas lea hehttengeatnegasvuohta juoga mii galggašii leat dehálaš neavvun sidjiide geat barget olbmuiguin geat sáhttet gillát illastemiid.
– Dan birra goit galggašii oahpahit sidjiide geat galget bargat mánáiguin ja nuoraiguin. Dát tematihkka ferte deattuhuvvo eanet oahpuin. Leat oba oallugat geat eai dieđe movt galgá dulkot daid signálaid maid gillájeaddji čájeha. Lea maid dehálaš ahte oahppá movt galgá hukset luohttámuša sidjiide eat gillájit illastemiid, dadjá son.
– Das leat muhtin váilevašvuođat das movt servodat dan gieđahallá, olbmot berrešedje diehtit hehttengeatnegasvuođa birra. Dainna sáhtášii hehttet oba olu gillámušaid jus eambbosat muitalivčče dan maid sii dihtet, dadjá son. Bråtelund jáhkká ahte jus dalle livčče oktage dieđihan, de livčče sáhttán máŋga jagi unnit dárbbašan gillát. Sus livččii leamašan áibbas eará eallin de go movt dál lea.
– Jus oktage livččii duostan muitalit, de livččen árabut beassan eret dan bajásšaddamis mas ledjen, ja mus lei sáhttit leat eambbo dábálaš mánnávuohta ja nuorravuohta. Mun livččen beassan olu maŋitáiggevahágiin ja traumáhtalaš muittuin, muitala son.